Võrreldes esimese paastumisega oli ka mu eilne seisund suurepärane. Siis algas teisel päeval suur peavalu, mis kolmandaks päevaks paisus hiiglaslikuks. Mitte kuidagi ei suutnud ma voodist välja tulla. Kui aga lõpuks siiski suutsin, tegi värske õhk imet! Hingates kopsud sügavalt täis, hakkas kohe parem. Võtsin sellest õppust ja järgnevatel paastumistel kasvõi roomasin voodist välja. Seda „roomamist“ on jäänud iga korraga üha vähemaks ja vähemaks. Iga paastuga on läinud enesetunne aina paremaks. Sellel on ka loogiline seletus – organism saab iga korraga puhtamaks ja enam pole nii palju jääkaineid hävitada.
Vahel on isegi pisut piinlik kaaspaastujate ees, kellel on oi-kui-halb olla.
Hommikuseks rituaaliks on lonks toiduõli. Õli hoitakse suus, loksutatakse põsest põske ja siis sülitatakse välja – pabersalvrätikusse. Seda õli vahustamist tehes vaadatakse tõtt seinal oleva sildiga: „MITTE ALLA NEELATA!!!“ (jah, tõesti kolme hüüumärgiga).
Oh imeline tunne – õnnehormoon pääses valla! Ja seda juba kolmandal päeval! Sest korduva paastuja organism võib juba nii kiiresti lülituda sisemisele toitumisele. Kehast väljuvad mürkained ja sinna kogutud ebavajalikud ained. Esmakordsetel tegijatel võtab asi veel kuni paar päeva aega, sest nende keha pole paastu tunda saanud ja ei oma selle suhtes sõbralikku suhtumist. Järgmistel kordadel tuleb aga keha juba appi.
Seda on raske ette kujutada, kui pole ise kogenud! Enesetunne läheb üha paremaks, samm reipamaks, pea selgemaks. Tekib igasuguseid toredaid mõtteid ja plaane. Ja naeratus läheb üha laiemaks.
See imeline enesetunne ongi üks põhjustest, miks ma ikka ja uuesti paastun. Selle kohta öeldakse ka, et rakkudel on mälu. Kui aja möödudes ja kodustesse asjadesse sukeldudes läheb enestunne jällegi tasapisi halvemaks, siis tuleb kehale meelde see paastu tulemusel tekkiv hea seisund. Ja siis keha saadabki pähe mõtte uuesti paastuda. Organism on tark ja teda tuleks kuulda võtta.
Telekast tuli õhtul hea film selgeltnägijast Vangast. Selle pimeda bulgaarlanna ennustused on kuulsad üle kogu maa. Näiteks allveelaeva Kursk uppumine, Nõukogude Liidu lagunemine ja New Yorgi tornide rünnak.
Miski siin ilmas pole võimatu (nagu näha ka allpool olevatelt piltidelt - keset detsembrikuud vilguvad puud tulesid ja leevikesi ning metsas kasvavad seened)!
No comments:
Post a Comment