VAHEMERE RÄNNAK EESTI MOODI

Lõpuks ometi näitab kauaoodatud päike end tihemini ja soojakraadid teevad meele
rõõmsaks. Ilmastikule kohaselt võiks nüüd nautida ka toidulaual midagi vahemerelist. Ja peaasi, et kiiresti valmivat – saab rohkem aega päikse käes veeta!

Tervisetoa rahval toimus koolitus vahemerelistest hõrgutistest ja sealt siis paar head retsepti. 

SAIAPULGAD TUUNIKALAVAHU JA PARMA SINGIGA (4-6 inimesele) 

200 gr tuunikalakonservi
90 gr lahjat majoneesi
2 sl hakitud peterselli
1 küüslauguküüs
12 viilu parma sinki
12 saiapulka
Soola, pipart

Pane köögikombaini tuunikala, majonees, petersell, küüslauk. Lisa sool ja pipar.
Purusta, kuni tekib kreemjas mass.
Aseta singi viilud lõikelauale.
Määri väikese noaga tuunikalavaht 1/3 saiapulgast.
Aseta saiapulga vahuga määritud osa parma singi viilule ja rulli see pulga ümber nii, et sink katab vahu täielikult. 

MELON PARMA SINGIGA (6 inimesele) 

2 sl külmpressitud oliiviõli
1 tk seemnetest puhastatud cantaloupe melonit
12 viilu paberõhukest parma sinki

Kaunistuseks:
Väike peotäis rukolat e põld-võõrkapsast või basiilikut või leht-peterselli
Palsamäädikat

Lõika melon viiludeks ja eemalda koor.
Laota igale taldrikule 2 viilu sinki ja paar meloniviilu.
Kaunista värskete ürtidega.
Enne serveerimist nirista peale õli ja palsamäädikas. 

PASTA RÖSTITUD PAPRIKATE, BASIILIKU JA KÜÜSLAUGUGA (4 inimesele) 

3 sl oliiviõli
1 viilutatud küüslauguküüs
450 gr purk nõrutatud röstitud paprikat soolvees
Soola, pipart
Basiilikut
350 gr pastat

Kuumuta keskmisel kuumusel suurel pannil õli ja prae küüslauku, kuni see muutub kuldseks. Lisa röstitud paprika, sega ja prae veel 2 min.
Maitsesta soola ja pipraga.
Keeda pasta vastavalt juhisele.
Kui pasta on valmis, kurna, jättes 3 spl keeduvedelikku alles.
Vala pasta pannile paprika ja küüslaugu segule, kuumuta natuke ja lisa keeduvedelik.
Sega korralikult ja serveeri kohe.

HEAD ISU!

LIANA VAHTRA TERVISETUBA

Veel mõned nädalad ja LVTT-l täitub aastaring! Esimene sünnipäev! 

Mis Sa siit eest leiad:

• Tugi juhendajalt, kelle aastakümnete pikkune töö ja hobi on olnud nii enda kui teiste hea kehakaalu saavutamine ja säilitamine

• Motivatsioon toredas seltskonnas, kes kõik on läbinud või läbimas sama teed

• Võimalus kohtuda iga nädal toreda tugigrupiga ja võtta osa ka muudest vabaaja üritustest – matkamised, spordipäevad, piknikud ja kokkamised

• Vestlusring, kus kõik saavad kaasa rääkida nii teemast, endaga toimuvatest muudatustest ning küsida ja saada vastuseid

• Teadmised igal nädal erineval teemal – tervisliku toitumise põhitõed, liikumise erinevad võimalused, psüholoogia kui enda muutmise ime

• Töölehed, millel on huvitavad küsimused, kokkuvõte selle korra vestlusest ja mõni hää retsept

• Muutuste jälgimine iganädalase kaalumise teel, lisaks lihtsa programmi kasutamine ja toidupäeviku täitmine 

Ainult tund nädalas ja motivatsiooni jätkub järgnevaks seitsmeks päevaks! 

Lapsed ja lemmikloomad võivad osa võtta!

SUVEKUUDE VESTLUSRINGID TOIMUVAD:

NELJAPÄEVITI kl 13:00 ja 18:00
OSALUSTASU 7 €
SÕPRUSE PST 196-206
LIANA 522 10 57, vahtraliana@gmail.com

Aga kui olemasolevad ajad ei sobi, siis võta ühendust – leiame Sulle sobiva!

Paulo Coelho on öelnud: „Sa oled see, mida usud end olevat.“ Ma loodan kogu südamest, et Tervisetuba külastanud tunnevad ennast õnnelikuna ja usuvad oma unistuste täitumisse!

Oled alati südamest teretulnud tulema ja vestlema koos meiega LVTT-s!

Kõikide unistuste täitumist soovides,

Liana
 

TÄNAN!

TÄNAN KOGU SÜDAMEST KÕIKI, KES ELASID KAASA MINU DIPLOMITÖÖ VALMIMISELE, KAITSMISELE JA MIND HEADE SÕNADEGA ÜLE KULDASID!
AITÄH ÕNNITLUSTE JA LILLEDE EEST!
PILDIKESED EILSEST VARAHOMMIKUST, MIS HAKKAS NII ILUSA LILLEKIMBUGA. NII NAGU HAKKAB HOMMIK, KULGEB KOGU PÄEV.
TÄNAN KÕIKI! ERITI AGA OMA PERET NING MAIJAT&HUBERTIT, KES AITASID KÕIGES - NAGU NÄHA KA JUURESOLEVATELT FOTODELT! NENDE PEHMED KÄPAKESED OLID DIPLOMITÖÖ VALMIMISEL KÕVASTI ABIKS!
FOTODEL - KIMBUVALVE! VAHETUSTEGA!

Mosaiigikillud Indiast 4

Minu jaoks Indias kolm väga hämmastavat asja – liiklus, töö tegemine ja pesu pesemine.

Liiklus

Kõik kulgevad kuhugi ja teevad seda omamoodi. Kõige tähtsam ei ole mitte vaadata paremale ja vasakule, vaid anda signaali. Sest kui Sa seda ei tee – siis pole Sind olemas. Alguses see häiris, aga pärast harjus sellega ära. Tuut-tuut, siit tulen mina. Ja nii kogu aeg.

Stoilises rahus lehmad ja vesipühvlid tänavaid ületamas. Nemad küll signaali anda ei saa, aga ometi lastakse neid rahulikult minna neile sobivas suunas. Hämmastav ja uskumatult tänuväärne, aga õnneks ei näe kuskil surnud loomi.
Mootoratta rentimiseks pole vaja ei kiivrit, kaitsmeid, ega muid turvaelemente. Keegi ei küsi juhilubasidki. Isegi mitte seda, kas Sa sõita ikka oskad. Võta aga mootoratas ja mine.
Ühe käega hoian rätikut näo ees, teise käe siseküljele võtan päikest. Siis vahetan käte positsiooni. Sest millal seda päikest muidu veel saaks, kui mitte sõidu ajal – kogu aeg on kuhugi rutata, midagi teha, midagi vaadata. Õnneks, nagu aru saate, pole ma ka juht, sest muidu haaraks küll kahe käega peast – milline üle-mõistuse-liiklus…

Töötamine

Igal pool on näha teeparandusi. On kruusateesid ja asfaltteesid.
Kruusatee töökorraldus näeb välja järgmine: meesterahvas kaevab labidatäie kruusa korvikesse, üks naine tõstab teisele naisele koorma pea peale, see viib selle kolmandale, kes kallab selle teele maha – ja nii saabki neljas selle laiali rehitseda. Kaugemal nokib üks poiss teekattest suuremaid kivikesi näpuga välja ja silub siis varbaga augud tasaseks.
Asfalttee: meetod peaaegu sama, ainult abiks paar igivana masinat. Silumise osas.
Iga töö juures peab olema ülemvaataja – kui pealt ei vaadata, siis on puhkepaus! Ja puhata indialane oskab!

Riidepesu
Kui vaadata kõiki neid värvikirevaid ja megameetrite ulatuselt laialilaotatud sarisid – jõekaldad, aga ka majaümbruste metallkolud, katkised katusepealsed ja teeäärsed tolmused põõsad – tundub, nagu pestaks Indias iga päev pesu ning tegemist oleks kõige puhtama rahvaga üldse. Aga kui mõtelda, kuhu need pesud on kuivama pandud – teedelt tulev punane, valge, pruun ja muuvärviline tolm – siis kui puhtaks need riided pärast tehtud tööd ja nähtud vaeva jäävad? Kas sellel ikka on suurt mõtet?
Aga ikka pesevad. Päevast päeva. Ja siis kuivatavad, ehk tolmutavad, teede ääres.
Ja vaatamata kõigele sellele näevad India naised ülišarmantsed välja. Kuidas nad suudavad endast jätta mulje kui jumalannast, kuigi lähedalt vaadatuna on nende sari majataguses punases tolmus kortsu kuivanud, käevõrudelt valehõbe ammu maha kulunud ja meik on vanavanemate ajal kaasavaraks saadud? Aga nad suudavad jätta endast mulje, et nende möödudes paistab päike eredamalt, tuuleõhk pakub kosutust ja maapinnast tärkavad uued rohulibled. Sest sealt astus läbi Naise jalg.

Jätkub…

DIPLOM KAITSTUD! KÕIGE KIUSTE & IKKAGI! JA MA ARMASTAN & OLEN ARMASTATUD!