Paastu 10. päev

Ja ongi aeg kirja panna  paastuperioodi viimane osa - 5 päeva paastumist ja 5 päeva taastumist. Käes on kokkuvõtte tegemise aeg. Et mida see aeg siis mulle andis:

Kaalulangus 3,9 kg (millest osa taastub jälle sööma hakates).

Ennast ära kuulatud.

Olevikuga rahu sõlminud.

Tulevikuplaane palju.

Iga päev vähemalt 7 km kõndi.
Kepikõnd on praeguseni "täitsa veres". Käin aga edasi küla vahet, kepid hoogsalt ette-taha vihisemas. Vaatamata ilmale, teeoludele, tihedale päevaplaanile ja väsimusastmele - ikka ajan ennast välja. Ja väljas olles tuleb viitsimine jälle peale.
Muideks - soovitan soojalt kõikidele! Praegu on kepikõnniks ideaalne aeg - väga libe ei ole, mega külm ei ole, silmailu on aga igal pool! Jõulumeeleolu näeb akendes ja õuedes, üks uhkemas tuledesäras kui teine! Nii et selline spordiliik annab midagi nii kehale kui vaimule!

Toit on kõikide meeltega nauditav – milline välimus, lõhn, maitse! Kõik söödav on õige maitsega – magus on väga magus, soolane tõesti soolane, hapu teeb lõbusaks!
Milline rõõm on pärast paastu ükskõik millisest palukesest! Iga köögivili - ka see mittelemmik - maitseb imehää! Ilma soolata, rasvaineta – ikka nii hää!
Ja kõht – see saab imeruttu täis! Selline tunne on, et võtad suutäie ja – täis ta ongi!
Aeglane söömine kukub hästi välja! Mitu korda see oligi?! Kas 33?! Pole probleemi!

Pisut kolm-on-seltskond Elust ka:

Pärdil on Elu Esimesed Jõulud! Küll ta armastab kuusepuud ja ehteid! Ta ei raatsi isegi magama  minna puukesest kaugele.

Maijal on uus Suur Sõber - Harald! Ta on väga rahul ja enam ei nuta öösiti.

Harald Pintselsaba on hästi kohanenud. Küll ta on intelligentne loomake - isegi magama sätib ennast raamaturiiulisse!

Lõpplause: Suvist vormi loo aga talvel (rege rauta suvel jne)! Ja minu suvi algab juba jaanuaris – reisiga Autraaliasse, kus ongi suvi!

Unistuste täitumist teile kõigile!

 

 

 

Paastu 9. päev

Pühapäev, ehk siis paastust taastumise eelviimane päev, oli väga tore. Jälle küll pisikeste kõrvalekalletega normist (piiiiiiiiiiiisike pokaal šampust ja tükike torti), aga asi ole seda ka väärt.

Privileg Day Spa sai 5 aastaseks ja ikka on suur rõõm, kui sõbranna teeb nii kvaliteetset tööd, et firma peab vastu!
Kellel plaanis muutuda kaunist veel kaunimaks - siis seda firmat võin südamest soovitada (leiad Facebook`st - Blanka Iluteenused).
Suur oli rõõm, kui võitsin ühe peo peavõitudest (sedelid päkapikumütsi sees ja asi paljudvõitis ainulaadse Privileg Day Spa paketi, mida teostatakse 4-käel samal ajal - näohooldus koos tai jalamassaažiga;e silmade all ausalt)! Sellest protseduurist olin varem kuulnud ja mõelnud, et ühel päeval... ainulaadse Privileg Day Spa paketi, mida teostatakse 4-käel samal ajal - näohooldus koos tai jalamassaažigaTegemist on ainulaadse Privileg Day Spa paketiga, mida teostatakse 4-käel samal ajal - näohooldus koos tai jalamassaažiga;mida teostatakse samaaegselt neljal käel - näohooldus ja tai jalamassaž!
võitis ainulaadse Privileg Day Spa paketi, mida teostatakse 4-käel samal ajal - näohooldus koos tai jalamassaažiga;Aitäh, Blanka!

Veel üks pisike, aga tähtis, tähelepanek sünnipäevapeolt - mu Jumal, kui hästi istub mu kleit! Ja seda märkavad ka teised! Komplimendid on alati olnud naisterahva puhul edasiviivaks jõuks. Kleit on muidugi ilus ka!
Aitäh, Margit Salk!

Aga päev polnud ammugi veel läbi. Nüüd siis päeva parema osa juurde!
Sellel kaunil advendiõhtul sai Oma Kodu kassipoiss Harald Pintselsaba (algse nimega küll Kisku Kasside Turvakodust)!
Harald on oma Elu esimesed 8 kuud veetnud hoiukodus ja muutunud pisut kurvaks, nähes teiste kiisude kojuminekuid. Tema, kes ta oma suure südame ja hoolimisega on neid päevast-päeva pesnud, magama minnes soojendanud ja muidu silma peal hoidnud.
Nii, nagu kodus transpordipuuri ust paotasime, olid Maija ja Pärt kohe uudistamas! Maija, kes hoiab teistest kassidest kõrvale ja isegi väikesele Pärdile näitab vahel, kui laiaks läheb ta suu, kui vali sisin sealt tuleb ja kui pikad küüned tal on, kui Pärt peaks veel sammukese lähemale tulema, käitus täiesti teistmoodi. Ta ronis kohe nii sügavale puuri, kui sai ja andis Haraldile tere-tulemast-musi!
Harald on tore! Harald on suur (8 kuune kassipoiss kaalub 6,8 kilo), aga mitte paks, vaid täissoliidne! Harald on arukas! Ja - kuidas on see küll võimalik - Harald on väga Huberti sarnane! Isegi parema jala siseküljel on samasugune must käpakujuline jälg, mida ma kutsusin Huberti õnnemärgiks ja millest inspireerituna tegin ka oma paremale käele Lucky Cat tattoo! Ma arvan, et Hubert saatsi mulle Haraldi! Sest kuidas teisiti saab olla, et kaks kiisut näevad välja nagu vennad?!
Aitäh, Hubert!

Milline imeline päev!

Ma ei väsi tänamast! Sest - on, mille eest!

Paastu 8. päev

Ah et öökullitüüpi inimene?! Laupäeva hommikul olin üleval juba kl 6! Nagu kägu!
Mõne asja suhtes tuleb paastulaagris sisseharjunud rutiini muuta.  Mis, täna ei saagi klistiiri?! Ei saa jah, nüüd tuleb hommikuti ilma selleta hakkama saada!
 
Plaanis oli sõita Aegviidu Jõululaadale MTÜ Kass&Pojad imearmsaid jõulutaadi kingikoti asju müüma - väiksemad ja suuremad pehmed mängukiisud, nii lastele kui lemmikloomadele häädmeelt tegevad kõrisevad hiirekesed, kindad-sokid, eriti edevad helkurid, imelised kunstniku käe alt tulnud jõulukaardid... Kõik valmistatud vabatahtlike poolt õhtuti ja selleks, et mõni tänavakiisu muuta kojuminekuvalmiks.
 
Eks mul kiire oli. Ja tuhat mõtet peas.
Korraga hakkasid teeäärsed kased hirmuäratava kiirusega mulle lähenema.  Viimasel hetkel ja kuidagi suutsin nende eest kõrvale keerata. Ja seal ma siis olin - käed-jalad värisemas, kõik käsitöökassid autos pilla-palla laiali, auto ise aga põhjapidi kraavis kinni.
 
Vaatamata sellele situatsioonile tegi südame soojaks see, et head inimesed pole Eestimaalt kuhugi kadunud (nagu ikka tavatsetakse siunata). Kinnipidajaid oli palju ja kuigi nad ei saanud mind mitte kuidagi aidata, oli lohutav ka nende kaasatundmine.
Minu pisike Yaris oli nii tugevasti kõhu maasse pannud, et teda ei liigutanud mitte üks vägi. Isegi mitte siis, kui peatus kogunisti 4 autot ja nende juhid panid oma rammu välja. Kaks autot nendest olid juba samal hommikul sellise juhtumise üle elanud. Sest lumesahale tuli tali ootamatult...
 
Mu väike ei liikunud ka kõikidele pingutustele ja headele soovidele vaatamata mitte sammukestki. Üks peatunud autojuht viis mu lähedal asuvasse talusse sooja ja traktori järele maad kuulama.
 
Talu tundus kuidagi tuttav, kuigi paksu lume all peidus. Astusin jalgu lumest puhtaks trampides uksest sisse ja - seal ta oligi! Ave Nahkur isiklikult! Oma Raudoja Kõrtsitalus (Anija vald, Raudoja küla, Raudoja Kõrtsitalu)!
Olin suvel korduvalt sellest kohast mööda sõitnud ja mõtelnud - järgmine kord on aega peatuda ja kaema minna. Alles eile, kui tekkis mõte blogi nime osas, ütlesin - tahan näha Ave Nahkurit! Ja - täna nägingi! Soovid täituvad. Aga armas Jumal, mitte nii kiiresti ja sellisel moel!

Minu ja Yarise väljapäästmiseks läks vaja nelivedu, köit ja nelja tugevat meest. Nelivedu tuli peatselt, aga mehi nappis. Korraga peatus väikebuss. Oh-hoo! Ma ei uskunud oma silmi - sealt hakkas välja tulema pikkasid tugevaid mehi - just minu autolükkamiseks loodud!

Ja - teel tagasi ma olingi! Ära minnes soovis üks meestest mulle veel head päeva. Ja lisas - kõik halb on juba ära juhtunud, edasi saab minna ainult paremaks!
Tal oli õigus. Juba see õnnetus oli väga õnnelik - vastutulijaid polnud, teepiirdest sain edasi libisetud, enne kaski kõrvale pööratud, paremal pool teed oli aga veehoidla...

Tunnise hilinemisega jõudsin Aegviidu Jõululaadale. Ees ootas hubane rahvamaja ja soe vastuvõtt. Minu kotist väljavõetud pehmikud leidsid endale kiirelt uued perenaised ja -mehed.
On asju, mis teevad südame soojaks. Aga eriti soojendab see, kui need asjad lähevad õigetele inimestele, kes tunnevad nendest suurt rõõmu!

Laadal juhtus minuga veel üks ime. Üks kena naine tuli uurima, kas on äkki Kass&Pojad koduotsivate kiisude seas ka mõnda noorukest triibikut. Selgus, et tegu on inimesega, kelle kohta olen lugenud ja kes töötab loomaterapeudina - Kristi Raava!  Olen palju mõelnud, kuidas end arendada mulle südamelähedasel teemal. Ja juhtusingi kokku õige inimesega! Nüüd on mu ees kõik teed valla!

Pärast sõitsin koju nagu pliiats - sirge seljaga rooli ja istme vahel (loodetavalt mitte kõige tuhmim värv karbis). Ilusti ja ilma viperusteta saingi tagasi.

Õhtu päädis Tsiklimeeste Jõulupeoga, kus pisut eirasin paastust väljatulemise korda ja võtsin mõned snäkid. Vaatasin varieteetruppi ja mõtlesin nende ülisaledate tüdrukute peale - tantsivad küll täpselt laua ees, aga kas nad tohivad endale selliseid snäkke lubada?! Minu Elu on tõesti hea!

Päeva kokkuvõte - kurb algus, õnnelik lõpp. Nagu ikka ilusates muinasjuttudes (ah jaa, sõbranna tõi mind jõulupeolt koju ja tuli ka tema auto teele tõmmata)!

Paastu 7. päev

Juba varahommikul avastasin endas nii palju ülepulbitsevat energiat, et tekkis tahtmine varajase hommikvõimlemise soojenduseks teha mõned kepikõnniringid.
Keha hakkab harjuma varajase ärkamisega ja tekib mõnus rutiin. Uskumatu, et nii vähe aega ongi vaja, et uus ja tervislik asi "külge hakkab".

Hommikvõimlemise ajal treeneri küsimuse peale, et kuidas te ennast täna ka tunnete, ei vastanud mitte keegi "hästi" (haa - mitte ka "halvasti"), vaid kolmel keelel "väga hästi" (eesti, vene, inglise).

„Kes tahab olla tugev ja terve ning nooreks jääda, olgu mõõdukas, treenigu keha, hingaku värsket õhku ja ravigu oma häda pigem paastumise kui arstirohuga.“ Hippokrates
Nii see täpselt ongi!

Mis võiks küll olla mu paastublogi nimeks?!
No alles laagri lõpus nägin, mis külas me asume! Vaadates küla nime sai kohe selgeks - "KUIDAS KIISU MURI KÜLAS KÄIS" (inspiratsioon saadud Ave Nahkuri paastupäeviku pealkirjast „Meie küla eided kannatasid nälja käes").
Tahaksin väga kohtuda Ave Nahkuriga. Tema paastupäevik on siiras ja tema pildid muhedad! Kindlasti on tegemist väga toreda inimesega (sest paastulaagris käivadki ainult toredad inimesed)!

Mis siis veel ?!
Doktori soovitusel mõtlesin suurelt ja südamest välja, mida ma Jõuludeks soovin! Nüüd jääb üle oodata vaid täitumist!

Vaatame siis, mida Jõulud ja Aastavahetus toovad!

Kõik Loodusspaa personal on tänu väärt. Aga eraldi tahaksin tänada:
Arst Tanja
Administrator Marika
Massöör Tiia

Tahaks lennata! Sõidan koju (porgandimehu purk kaasas)!

Paastu 6. päev

Täna oli imeline päikesepaisteline päev! Esimest korda siinoleku ajal! Nii et lõpuks ometi saab öelda – päike, õhk ja vesi, need me sõbrad kolmekesi! Sest õhku ja vett on saadud varem siin küllaga!

Hakkasin paastust välja tulema. Soovitatakse, et see võiks kesta sama kaua, kui paast ise. Mul on varasemast ajast tehtud toiduainete talumatuse test ja see tegi valiku lihtsamaks. Variandid oleks olnud keefir, porgandimehu või vedel pudrutaoline vedelik. Mulle sobib väga hästi kõiksugune köögivili ja seetõttu sain purgi Salvesti Porgandimehu! Põnn, alates 4. elukuust! Purgisisu kokku andis 206,4 kcal! Nii et täna tublisti söödud! Ja küll see maitses hää! Ja kui palju seda oli! Kõht sai nii täis!

Tegin ka väikesed „inimkatsed“ (enda ja sõbranna peal). Olen ise teinud mitmeid teste, et teada saada kehale sobivad söögid—joogid ja nüüd vaatasin, et kuidas läheb sõbrannal. Temale oli siin pakutav test Elu teine. Nii pulsi järgi määratav ajurveeda test, kui vereproovi alusel tehtav toiduainete talumatuse test põhiosas kattusid! MOTT (mida oligi tarvis tõestada)!

Mis võiks veel olla paastu märksõnadeks?! Rahu, Rahulikkus (mina täna eirasin seda, kihutasin trepist üles ja kukkusin).
Saunas oli arutelu sellel teemal ja järelduseks saime, et paastujad on head ja naeratavad inimesed! Mida päev edasi, seda leebemaks muutuvad (või ei jaksa lihtsalt iga asja peale (üle)reageerida). 
Üks mees olla isegi oma kaasale öelnud, et võimaldab talle igal aastal laagriskäigu, sest pärast seda on naine kodus eriti leebe ja heatujuline! Kodurahu huvides – ideaalne paik! 
Juba Piiblis on kirjas, et viletsal on kõik päevad pahad, aga rõõmsal südamel on alati pidu (Õp 15:15).

Kui minu paast tundub hirmutav, siis võib valida mõne teist laadi paastu. 
Paastuda võib näiteks sellest, millega ollakse liiale mindud või mida tahetakse muuta, näiteks televiisorist, arvutist, Facebook`st. Selle asemele võib võtta midagi uut ja huvitavat. Või midagi, mis kaua edasi lükatud-veeretatud.
Käes on Jõuluaeg – tee kellelegi head! Aita loomakesi, vanureid või mine räägi naabritega.

Minu jutust võib jääda mulje, et siin on kõik vaid hästi ja väga hästi.
Aga mis on Loodusspaa miinuseks?! - Kuri naaber!
 

 

21. nädal

3h Spa's!!!

Nagu ühes varasemas loos mainisin, sain sünnipäevaks palju vahvaid kingitusi. Üks neist kingitustest oli voucher 2-le Viimsis asuvasse sauna- ja lõõgastuskeskusesse Lavendel Spa.

Läksimegi siis Lianaga 3 tunniks spa-sse.
Sai liguneda erinevate temperatuuridega mullivannides, suuremas basseinis nautida massaaži kõhule, seljale, jalataldadele... Käisime ka suitsusaunas, külmaveetünnis,  aurusaunas, soolakambris, soolasaunas ja aroomisaunas.
Vett jõime nii palju, et vahepeal pidime juba minema juurde küsima... ja apelsinilõigud veekannus maitsesid ka imehästi.

No igaljuhul peale seda pikaaegset spa-külastust oli tulemus kaalule astudes lausa super võrreldes eelmise korraga...
Ehk siis -2,2 kg!!! Ja kokku -14,2 kg!!!
Sellega olen küll väga-väga rahul!

20. nädal

Sünnipäevanädala tagajärjed ei jäänud siiski tulemata.... See nädal oli jällegi tihedalt sisustatud, mitmeid vahvaid üritusi ning ettevõtmisi.

Külastasime Raekoja platsil jõuluturgu, samuti üht väga lahedat näitust Õpetajate Majas. Õhtul oli Roxette'i kontsert Saku Suurhallis, kuhu jõudes oli kõht väga tühi. Tervislikku toiduvalikut seal teadagi polnud ja ega tühja kõhuga maitseb burger ka imehästi... Peale kontserti oli jälle nälg ning sõime ikka veel ja tegelikult rohkemgi kui oleks mahtunud...ja seda söögikohas nimega "Staap". Sealsed pelmeenid ja burger maitsesid imehästi...

No ja ega sellise söömingu peale saanudki mingeid eriti ilusaid ja rõõmustavaid numbreid kaalule astudes loota... Ehk teisisõnu "korralik pluss", tervelt +1,4 kg.

 Ma rohkem seda isegi ei kommenteeri...

Paastu 5. päev

Hommikvõimlemine algas üllatusega – väljahingamise ning pea alaspidi ja käed maani rippumise ajal nägin maas midagi sätendamas – kuldselt. Sissehingates otsustasin asja uuesti kaeda ja järgmise väljahingamise ajal vaatasin veel, lausa katsusin näpuga – kas on kellegi tilluke kuldkõrvarõngas või mõni muu ehe. Korraga haldas mu pilk pisut suuremat muruplatsi, kui kolmnurk oma nina ja silmade vahel. Nägin, et kogu maa sätendab - kuldselt ja hõbedaselt! Tavaolukorras ja kiires argipäevasaginas oleks öelnud – lihtsalt hommikune kaste... Aga – see oli hommikune kaste!!!

Juba esimesest paastukorrast mäletan seda muutust. Ükskõik kui must-hall-valge aastaaeg ka poleks, mida päev edasi, seda enam lisandus värve. Mäletan isegi, kuidas ühel päeval seisatasin kepikõnnirajal ja vaatasin maast väljaturritavat kuivanud rohututti – millised imelised värvid, kui palju kõikvõimalikke toone! Ja siis tõmbasin õndsalt kopsud õhku täis – milline nauding, värskuse lõhn! Keppidega - edasi!

Doktori vastuvõtul küsisin, kas minuga on kõik ikka korras?! Kuigi enda rahustuseks olin juba eelnevalt paasturaamatust lugenud, et jääkainetest vabanemine toob tihti kaasa sisemise kerguse, tiivustatuse ja rõõmsa lootuse tunde ning et tuntakse end nagu uuesti sündinud! Selle kohta kasutatakse isegi väljendit „paastueufooria“!
Doktor vastas – Elu peabki olema eufooria! Iga päev, isegi iga moment toimub midagi head!
No see on küll tore!

Küll siin on tihe graafik! Kohe esimesel päeval infotunnis antakse kätte "tunniplaani leht", kuhu me igal õhtupoolikul paneme järgmise päeva „tunnid“ kirja. Ja neid on ikka tihedalt küll. Kõik on nii huvitav ka, et midagi eriti ära jätta ei raatsi.

Kahju ainult kaasa võetud asjadest, mida kõike arvasin siin ära tegevat ja mis sõidavad niisama koju tagasi – raamatud (kaks saan ikka läbi loetud ka), ajakirjad (andsin teistele sirvida, eks ise loen kodus) ja käsitöö (no polegi mulle seda soont antud). Tegelikult – siin soovitataksegi ju puhata!

Minu massööri kuldseid käsi ei saa sõnades kirjeldada! Täna massaažil olles tabasin end mõttelt (väga harva tuleb neid pähe, sest hetkes olla on nii hea), et ma tean kohe kindlalt mida tähendab väljend „maa ja taeva vahel“! Mis on maa ja taeva vahel?! Massaažilaud!

Ja veel - olen ikka tõesti siin õnnega koos! Vähe sellest, et ma saan öösel pidžaamaga magada, vaid võin sellega ka terve päeva ringi käia (sõbrad teavad minu armastust pidžaamade vastu)! Nädal pidžaamas!

Kelle ma nüüd pidžaamajutuga ära ehmatasin, siis lugegu natuke nalja (kuna inimesed kulgevad siin nagu roosa mulli sees, siis juhtub kogu aeg asju):

Minu kulla toanaaber läks duši alla - vaatamata sellele, et oli ennist prillid ära kaotanud. Pesi ja protseduuritas (ei tööta küll selle keti heaks, aga tal on kaasas väga hea asi - Surnumere koorija ja kehakreem Nevo), sai puhtaks ja kauniks ning lõpetuseks lasi endale jahedat vett näkku. Uups, prillid jäid ette!

Täna hommikul sahmis üks lätlane õnnetult punase jopega – pani selga, võttis jälle ära, vaatas taskuid ja lukke... Selgus, et ta oli varem välja läinud, võtnud jope, teinud mõned pargiringid ja – siis sai aru, et see polegi tema jope! Lohutasin teda, et ega see jope siit kaugele kõnni, teeb ka kuskil maja ümber tiire. Ja natukese aja pärast tuligi see uksest sisse. Kandja ärkas nagu talveunest, kobas jopet siit ja sealt ning sai aru – see polegi tema jope!

Võimalik vaid Loodus Spaas!

19. nädal

Oiiiiiii, no see nädal oli täis mitmeid üllatusi - see oli ju minu sünnipäevanädal!!!

 

Palju vahvaid kingitusi, millest üks oli mmmmmm... karbitäis imemaitsvaid makroone!!! Olin juba mõnda aega tahtnud teada, kuidas sellised imeilusad väikesed maiused ka maitsevad ja uskuge või mitte, aga need sõna otseses mõttes suussulavad hõrgutised pidid lausa keele alla viima. Nagu juba enne mainisin - imemaitsvad!!!
Aitäh Sulle, Liana!!!

 

Sõime-jõime kõiksugu head ja paremat, (ei hakka igaks juhuks täpsemalt lahti kirjutama...), käisime kinos ja veetsime muidu mõnusalt aega.

Tervisetuppa küpsetasin rullbiskviidi, mida kohaletulnud kaasvõitlejad said samuti mekkida.

Aga nüüd tuleb põhiline - see kõik päädis endalegi üllatuslikult päris korraliku miinusega. Sest minust oli kadunud tervelt -0,7 kg!!! Ja kokku juba -13,4 kg!!!
Kas polnud mitte ilus kingitus endale?!

 

18. nädal

Parem hilja kui üldse mitte...

Taaskord on jäänud kirjatöödele pikem paus - no ma olen lihtsalt üks ütlemata nigel blogikirjutaja. Ei tule mingeid häid mõtteid, millest kirjutada.

Kui nüüd hoolega kalendrit uurin, siis meenub, et see oli nädal, mil sai jällegi tublisti trenni teha. Seda mitte küll spordisaalis ega ka metsarajal kõndides, vaid hoopis olles abiks oma õe juures kolimistöödel. Liikumine "lugematuid kordi" trepist üles ja alla ning pakkide kandmine oli täiesti arvestatav trenn ja sellega kaasnes isegi väike "miinus" ehk siis -0,2 kg ning kokku -12,7 kg!!!

Nii tore, et peale nulliringi tuli taas "miinus"!

 

Paastu 4. päev

Täna oli täiesti imeline päev – energiat palju, mõtteid palju ja kõik tegemised võtsid lausa iseenesest sobiva suuna!

Ja veel nii mitmekesine menüü: maitsestatud veed (sidruni-, õuna-, kurgiviilukestega heaks tehtud), tee, puljong ja kompott (loomulikult nimetus sellest + läbipaistev rosinalõhnaline vedelik). Siis veel hea enesetunde pulber, mida saab arsti kabinetist topsiku põhja ja mis pärast vee lisamist mõnusalt kihisema hakkab ning kehale vajalikud mikroelemendid kätte ulatab: naatrium, kaalium, magneesium..., ehk siis peaaegu terve Mendelejevi tabel. Pluss veel teelusikaotsake mett, mis maitseb mulle vist paremini, kui karule.

Inimesed on siin ilusad ja head! Arst, õde, massöör – nad on siin ka hinge ravimise ja harimise eest väljas. Nii et kellel vaja – ajaline ja materiaalne kokkuhoid. Samal ajal saab paastuda ja saab elulisi nõuandeid.

Mõned ilusad mulle kingitud mõtted:

On ainult üks Elu - ei saa elada nii, et raiskad selle ära, seejärel võtad sahtlist teise ning hakkad otsast peale.

Elu on nagu sebra – must ja valge triip vaheldumisi. Aga võib otsustada, et ei taha sellist sebrat. Ja otsustada, et minu sebra on albiino! Ainult valge, ehk kõik on kogu aeg hästi!

Mida teha murega?! Võtta pihutäis wc-paberit, rääkida sinna oma mured ära, visata potti ja vesi peale. Kui tarvis – korrata veel ja veel. Ja – hakkabki kergem!

Kui tuleb muremõtteid pähe, öelda endale – aitab küll! Tegelen sellega homme!

Kui käitud nagu ingel, siis miks mõtled endast halvasti?!

Sain doktorilt ka koduse ülesande (nagu koolis!) – mõelda välja, mida ma Elus soovin ja siis soovida! Praegu on Jõuluaeg ja soovid täituvad!

Paastu 3. päev

Kui eilsest jäi üles mure minu tervisliku seisundi kohta, siis – pole põhjust, aga tänan!

Võrreldes esimese paastumisega oli ka mu eilne seisund suurepärane. Siis algas teisel päeval suur peavalu, mis kolmandaks päevaks paisus hiiglaslikuks. Mitte kuidagi ei suutnud ma voodist välja tulla. Kui aga lõpuks siiski suutsin, tegi värske õhk imet! Hingates kopsud sügavalt täis, hakkas kohe parem. Võtsin sellest õppust ja järgnevatel paastumistel kasvõi roomasin voodist välja. Seda „roomamist“ on jäänud iga korraga üha vähemaks ja vähemaks. Iga paastuga on läinud enesetunne aina paremaks. Sellel on ka loogiline seletus – organism saab iga korraga puhtamaks ja enam pole nii palju jääkaineid hävitada.
Vahel on isegi pisut piinlik kaaspaastujate ees, kellel on oi-kui-halb olla.

Hommikuseks rituaaliks on lonks toiduõli. Õli hoitakse suus, loksutatakse põsest põske ja siis sülitatakse välja – pabersalvrätikusse. Seda õli vahustamist tehes vaadatakse tõtt seinal oleva sildiga: „MITTE ALLA NEELATA!!!“ (jah, tõesti kolme hüüumärgiga).

Oh imeline tunne – õnnehormoon pääses valla! Ja seda juba kolmandal päeval! Sest korduva paastuja organism võib juba nii kiiresti lülituda sisemisele toitumisele. Kehast väljuvad mürkained ja sinna kogutud ebavajalikud ained. Esmakordsetel tegijatel võtab asi veel kuni paar päeva aega, sest nende keha pole paastu tunda saanud ja ei oma selle suhtes sõbralikku suhtumist. Järgmistel kordadel tuleb aga keha juba appi.

Seda on raske ette kujutada, kui pole ise kogenud! Enesetunne läheb üha paremaks, samm reipamaks, pea selgemaks. Tekib igasuguseid toredaid mõtteid ja plaane. Ja naeratus läheb üha laiemaks.
See imeline enesetunne ongi üks põhjustest, miks ma ikka ja uuesti paastun. Selle kohta öeldakse ka, et rakkudel on mälu. Kui aja möödudes ja kodustesse asjadesse sukeldudes läheb enestunne jällegi tasapisi halvemaks, siis tuleb kehale meelde see paastu tulemusel tekkiv hea seisund. Ja siis keha saadabki pähe mõtte uuesti paastuda. Organism on tark ja teda tuleks kuulda võtta.

Telekast tuli õhtul hea film selgeltnägijast Vangast. Selle pimeda bulgaarlanna ennustused on kuulsad üle kogu maa. Näiteks allveelaeva Kursk uppumine, Nõukogude Liidu lagunemine ja New Yorgi tornide rünnak.

Miski siin ilmas pole võimatu (nagu näha ka allpool olevatelt piltidelt - keset detsembrikuud vilguvad puud tulesid ja leevikesi ning metsas kasvavad seened)!

 

 

 

Paastu 2. päev

Head teist adventi! Kuidas teil päkapikud käivad? Kas annavad pakikese üle ainult advendipäevadel, või poetavad iga päev midagi sussi sisse? Minul hakkas teine advent varahommikuse äratusega ja klistiirile jooksuga.

Eile ei saanudki värskeid päevamuljeid postitada. Ah et miks ei saanud seda siis teha – rahvakalendri teadja saab ju kindlasti aru, et tänase kuupäeva all avaldatud paastu 1. loo all mõeldakse eilset päeva. Sest siis oli ju Nigulapäev. Aga mida teeb paastuja õhtul, kui kõik meeldivad ja vähemmeeldivad protseduurid on läbitud ning ta rammestunult end oma tuppa veab?! Ta on internetis. Ja kui seda teeb Tartumaa metsa vahel terve pansionaat, siis... tehnika annab alla. Nii et täna siis kaks muljetust.

„Organism on loodud paastuma. Inimene kujunes pikaajalise arengu tulemusena välja ajal, mil toitu oli vähe – me oleme aastatuhandete pikkuse paastumise või näljahäda tulemus. Põhjus, miks meie organism vahelduvale paastumisele nii hästi reageerib, võib peituda selles, et see viis aimab palju täpsemalt järele seda keskkonda, milles tänapäeva inimesed välja kujunesid.“ Dr Michael Mosley, Mimi Spencer „Paastudieet“

Hommikvõimelmine, kepikõnd, kõnd ilma keppideta, võimlemine, vesiaeroobika...

Mis juhtub inimesega, kes aktiivsetest üritustest vabal ajal kogu aeg rapsib ja rahmeldab, ega puhka arsti soovituste kohaselt? Tal hakkab nõrk, iiveldus, peavalu (meelekohad - sapipõis otsustas ka ennast puhastama hakata).

Aga nagu Elu mulle korduvalt on näidanud, siis alati on sõbrast kasu! Nii ka seekord!! Võttis kotist välja midagi vispli ja kahvli vahepealset. Olen varem seda riistapuud mõnel laadal näinud, aga poleks iial ise katsetanud – ei osanud ju aimata, et see nii hää on! No peabki olema, kui instruktsioonis on kirjas, et tegu on pea massaaživahendiga, mis stimuleerib vereringet, mõjub lõdvestavalt ja rahustavalt, vähendab valu, lõdvestab pinges lihaseid ja parandab juuksekasvu. Soeng oli pärast... võrratu.

Õhtu päädis „Su nägu kõlab tuttavalt“ finaalsaatega ja soolte sügavpuhastusega. Nooh, ma jätaks ise selle kommenteerimata ja laseks teha seda kellelgi teisel. Seda enam, et juhtusin täna lugema paastuteemalist päevikut ühelt toredalt kunstnikult.
"Nodzu oli soolikate sügavpuhastusel, aga tal polnud sealt midagi huvitavat välja tulnud. Ma lootsin näha näiteks suurt ussi, mille purgiga kaasa saab..."
"...Nodzu kaotas soolikapuhastusel ühe kilo, nii et ta juhib kaalukaotusvõistlust. Küll ma talle järele tõmban! Loodan, et mul tuleb rohkem kraami välja. Ehk midagi väärtuslikku, või mõni ammu kadunud ese. Nägime fotodelt, mis inimeste soolestikust välja on tulnud, oli päris muljetavaldav."
Ave Nahkur, "Meie küla eided kannatasid nälja käes", "Eesti Päevaleht"
                                                                  
Ja mida tänasest päevast saaks veel iseloomustada sõnaga "palju" – peale ninapuuderdamisruumi tiheda külastuse - muidugi palju-palju vett, juba sai ka puljongit (see vedelik lõhnas nii)!

 

 

Paastu 1. päev

Nii – nüüd see siis algab – olen kohal Loodusspaas ja esimene kohtumine doktoriga tehtud.

Nii jõulu eel polegi paastumas käinud. Täna on Nigulapäev, mille kohta saarlased on öelnud, et öö tuleb aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest küüned väsivad oksast kinni hoidmast. Kui on paha ilm – tuleb paha kevade.
Saa siis sellest ilmast aru – ühtlaselt hall, Tartumaal lund ei saja, Tallinna lähistel muudkui aga tuleb.

Seekord ma otsustasin paastuda väga teadlikult, ehk siis lugeda eelnevalt läbi paastu puudutavad kirjutised ja panna kirja kõik minuga toimuvad etapid.
Miks ma paastun?
Kindlasti tuleb paljudele esimese mõttena pähe – kaal. Selle pärast kindlasti ka. Aga asja juures on palju tähtsamad väärtused: ülivõrdes hea enesetunne (lausa eufooriline), megahea laeng (millest jagub pikaks ajaks) ning kerge ja puhas keha. Lisaks veel aeg iseendale, millal südametunnistus ei saa segada vahele (kohustused, kodutööd jms) – sest ma lihtsalt olen ära ja ka kõige parema tahtmise juures ei saa mitte millegagi tegeleda – peale paastumise. Ja nii see on ka aeg endasse süüvimiseks ja endast aru saamiseks. Igatahes – paastul olles saab enda kohta alati midagi uut teada.
Olen aru saanud, et mu keha on tänulik iga-aastase paastu eest 1-2 korda. Saadud energiast piisab hea tunde säilitamiseks ligikaudu pooleks aastaks. Ja siis oleks hea jälle see tee ette võtta.

„Miks on paastumine kasulik?
*paast on ainuke võimalus pidurdada organismi vananemist
*paastuga saame anda ülekoormatud rakkudele puhkust
*paast äratab üles organismi kaitsejõud, mis tugevdavad ja puhastavad rakke, tugevdavad immuun- ja närvisüsteemi, korrastavad ainevahetust“
Dr Natalia Trofimova

Alustasin siis kodus nii, nagu soovitatakse – et nii pikk kui on paast, nii pikk olgu ka ettevalmistav periood. Silmas pidades lähenevaid arvukaid aasatavahetuse üritusi, otsustasin ainult viiepäevalise kuuri kasuks.

Esmaspäevast jätsin ära hommikuse harjumuspärase suure kruusi kohvi (sellest oli küll kahju ja ärkaminegi pikemaaegne), kõik maiustused (õnneks väga ei isutanudki), alkoholi (ei kommenteeri) ning sõin madala kaloraaži ja rasvasisaldusega toitusid. Liha ei tarvitanud ma mitte grammigi, kala ühel õhtul pisut siiski. Järgi jäid puder, kodujuust, jogurt, kõikvõimalikud köögiviljasupid ja hautised.
Ühel õhtul oli ka erakorraline patustamine. Lähenedes kodule kiitsin end mõttes ideaalselt toitutud päeva eest ja üritasin mõtelda loovalt, mida köögiviljadest veel teha annab. Kodus aga ootas mind üllatus! Naabrinaise tehtud imeõhukesed ja hõrgutava näoga pannkoogid! Uskumatu, et keegi oskab teha nii õhukesi ja kullakarvalisi kooke! Ja rumal, kes põhjendust ei leia. Esiteks ei mäleta, millal viimati pannkooke sõin. Teiseks, ega siis igapäev selliseid toitusid pakuta. Ja kolmandaks, palju üks imeõhuke pannkook ikka kaloreid anda võib?! Põhjust oli avada ka sõbranna kingitud moosipurk, kus peal põnev ja meeli silitav silt „Päikesemoos“ – kõrvits, sidrunimahl ja apelsin koos koorega, mis maitses taevalikult!

Alustame siis algusest – kohale jõudes oli tunne kodune, vastuvõtt hubane ja arsti käest sain veel kiita ka! Kaaluga suurt probleemi pole, keha näitab treenitust, mineraalid ja veesisaldus ülihea. Kui väga tahaks nina viltu vedada, siis võiks maha võtta 4,4 kilo, mille saavutamiseks tuleks 9 nädala jooksul iga päev 1 tunnike kõndida. Sellega saab hakkama! Ah jaa – bioloogiliselt olen palju nooremas vormis! No mis hing veel tahta oskab!

Peale kiitust arstikabinetis läheb siis paast valla ja seda sõna otseses mõttes. Tuleb manustada mõrusoola, peale mida tuleb ülivägakiirelt joosta ... ninapuuderdusruumi.

Mmmõnus massaaž korvas eelneva mõru maitse suus, lisaks veel anti tuppa kaasa üks tore asi! Mõista, mõista – mis on paastuja parim sõber?! Soojaveekott! Seda saab kõhu peal hoida ja ööseks kaissu võtta. Ühtlasi meenub ka lapsepõlv...

Õhtu lõppes kepikõnniringidega pimedas ja libedas, aga Tallinnast järelele jõudnud lumesaju saatel. Sest – doktor ju soovitas kõndida järgmise 9 nädala jooksul tunnike päevas! Ja – nii ma nüüd teengi!

Ja küll oli hea pärast voodisse prantsatada. Söögiisu ei ole, isegi telekareklaamid ei sega. Ainult et kallite ja kiisude järele on igatsus... Kui nad ka oleksid siin...

 

 

Kassimaja

No mitte ei saa aru, mis südamesoe teema kiisudel kastide-karpidega on, aga - neil on!

On ju läbi aastate ostetud neile kõiksuguseid spetsiaalselt kassidele mõeldud mänguasju, ronimispuid ja majasid. Kuskil on koos istunud kassitundjad konstrueerijad ja loonud just kassidele kõikse enam sobivamad lelud. Aga nemad haigutavad nende peale ja lähevad elevile katkist karpi nähes.

Tekkis mõte ehitada kiisude lemmikasjadest neile korruselamu - kuhu mujale, kui kodu esindusruumi ehk elutuppa. Kui mõni läbiastuja - kes veel ei tea meie pere piiritust kassiarmastusest - siis seda silmates soolasambaks tardub, vabandame end kohe välja: ei, me  ei kogu katkisi karpe, koristame ikka vahel ka ning pole talvekorterisse võtnud mõnda prükkarit.

Meisterdasime pool pühapäeva, kiisud Maija ning Pärt igati nõu ja jõuga abiks. Ja see oli tegemist väärt!

Nüüd käib meil päevast-päeva mäng ümber maja ja maja sees. Ikka ümmargusest august sisse ja kandilisest välja, maja eesuustest ja tagaustest. Varitsetakse üksteist ja pererahvast maja seest, tagant ning katuselt. Mõnuletakse ja magatakse erinevatel korrustel.

Kallid kassiinimesed - otsige välja hunnik vanu kaste ja asuge ehitama! Kodu näeb küll välja..., aga selle eest on kiisud nii tänulikud! Lõpuks ometi midagi tõeliselt hingelähedast ka neile!

 

 

 

 

UUS TRENN - LOOK MY BEST EMS STUUDIOS

Käisin hiljuti Look My Best stuudios täiesti uutlaadi treeningul.  See oli 20 minutit trenni Electric Muscle Simulation (EMS) seadmetega ja naljaka ülikonnaga.

Mitmel korral soovis saatus, et ma pidin aega muutma. Korra käis juba peast läbi mõte, et ju siis ei peagi ma sinna kohale jõudma. Aga õnneks kolmas katse õnnestus. Oleks väga kurb olnud, kui oleksin nii lahedast kogemusest ilma jäänud ja poleks saanud teilegi oma muljeid edasi anda.

No kindlasti oli esimene tore asi see, et trenni sai minna nö kaks kätt taskus! Kaasa võtta polnud vaja mitte kui midagi, kõik anti kohapeal. Mõtelda - tuleb soov keset päeva trenni minna, saad aja bronnida ja kohale jalutada! Sussikoti ja käteräti puudumine ei olegi piisav põhjus laisklemiseks!

EMS parandab kesknärvisüsteemi, saates elektriimpulsse, kontrollimaks ja parandamaks lihaste tegevust, mille tulemusel kasvavad lihased, väheneb rasv, väheneb tselluliit ja nahk muutub siledaks. EMS elektroode on mugav ja lihtne kasutada. Selleks on spetsiaalne ülikond keha jaoks (riietus ja vest). Seansi käigus aktiveeritakse üle 300 lihase samaaegselt, sealhulgas aktiveeruvad ka sügavad lihaste kihid, mis kaitsevad meie luustikku ja parandavad Tahtsin seda uut asja proovida ühe varasemast ajast ja klubist tuntud toreda treeneriga Katrin Väli`ga ja see mul ka õnnestus! Olen alati imetlenud Katrini positiivsust ja särtsakust! Ja siis veel see tema naer! Raske on selle peale mitte pingutada!

Kõigepealt riietusin siis eelpool mainitud ülikonda (alusriided ja vest) ning trenn võiski alata. Katrin rääkis mulle, et see trenn on mitu korda efektiivsem kui 120 minutit jõusaalis rassimist. Ning et see vähendab rasva, tselluliiti, pingutab nahka ja lihaseid. Samuti parandab ta kesknärvisüsteemi elektriimpulsside saatmise teel. Trenni ajal aktiveeritakse üle 300 lihase samaaegselt, ka sellised sügaval olevad lihased, mida muidu väga kasutada ei saagi.

Katrin oli kogu aeg mu kõrval ja näitas ette imelihtsaid harjutusi. Tavapäeval oleks need harjutused mind oma lihtsusega naerma ajanud, aga antud olukorras oli ikka särk märg ja põsed punased. Treener keeras aga muudkui impullsi juurde, kuni tundus olevat paras (ja - veel suudan!) koormus. Peale 20 minutit ei olnud kuiva laigukest kogu riietusel ja dušši all tundsin mõnusat väsimust kogu kehas.

Igaks juhuks küsisin peale trenni, et kas sel päeval veel minna spordiklubisse. Sain vastuseks, et pole vaja, kuna läbitud treeningu mõju kestab veel 72 tundi. Eks kodu poole kõndides sain ma ka ise aru, et see küsimus oli vägagi ennatlik. Sest väsimus oli ikka parasjagu suur.

Kokkuvõtteks - julgen soovitada! Proovige ise järele, kas mul oli õigus! Trenn oli positiivne, lõbus ja aeg sai kuidagi väga ruttu otsa - naeruga ja linnutiivul!

Aitäh Katrinile ja Look My Best`le!

17. nädal

17. nädala märksõnadeks on koos Lianaga topelttrenn (2 järjestikust trenni Reval spordiklubis kõigest u 15-minutilise vaheajaga) ja topeltpizza. Oleks võinud ju tulla ka topeltmiinus, aga kaal vist ehmatas selle "topeltnädala" peale ära ja otsustas näidata sama numbrit, mis eelmiselgi nädalal. Iseenesest muidugi päris hea, et sellele ei järgnenud topeltplussi.

Kuna olin selle olematu kaalumuutuse tõttu pisut nukker, siis loomulikult püüdsid toredad kaaslased Tervisetoas mind lohutada ja innustada - et vahel võibki kaal toppama jääda, kui keha alles harjub või midagi sellist... No ootame-vaatame ja loodame, et nii ongi.

Et siis selle nädala tulemus -0,0 kg ja kokku endiselt -12,5 kg!!!

16. nädal

Kaalulangetuse puhul on kõige lahedam see, kui sind ümbritsevad inimesed näevad muutusi, mis sinuga toimuvad ja ütlevad neid ka välja. See on tõsiselt hea motivaator lõpp-eesmärgini edasipüüdlemiseks.

Nii juhtus ka minuga, kui ühel kenal õhtupoolikul läksime naabriprouaga ühe oma "ujumisklubi" liikme juurde kohviõhtule. Naabriproua ei olnud komplimentidega kitsi öeldes, et olen kohe silmnähtavalt alla võtnud, isegi näost muutunud... Needsamad prouad on tegelikult juba suvest saati ikka huvi tundnud ja küsinud, et kuidas läheb, mitu kg juba läinud jne, jne, seega positiivselt ja innustavalt mulle kaasa elanud.

Kohvilauas sai nauditud mmmmmm kui häid ja veel paremaid pirukaid, kooke ja jooke.

Kuid nagu juba alguses mainisin, on komplimendid ja positiivne tagasiside nii heaks tõukeks eesmärgile pürgimisel, et sellelgi nädalal oli päris ilus miinus -0,4 kg! Ja kokku juba -12,5 kg!!! Võib öelda, et olen tulemusega väga-väga rahul!

15. nädal

Selle nädala märksõnaks võiks olla trenn (tantsuline aeroobika), mille taasavastamine enda jaoks toimus just nüüd.

Isegi kui enne õhtul toimuvat trenni olen vahel mõelnud, et kas minna või mitte, siis see energia ja ülihea enesetunne, mis mind peale trenni valdab, on seda kättevõtmist ja pingutust lausa mitmekordselt väärt.
Vahel lihtsalt tuleb end sundida telekavaatamise asemel välja minema ja liigutama - pärast on nii hea tunne, et taas sai pisut panustatud oma eesmärgi saavutamiseks. Küll tasa ja targu, aga iga korraga ikka lähemale... 

Muidugi tahan iga kord näha järjest ilusamat numbrit ja ikka võimalikult kiiresti kahanemas, aga lohutan end vanasõnaga "tasa sõuad, kaugele jõuad". Selle nädala tulemus - 0,1 kg on ehk just selle viimase kinnituseks...

14. nädal

Küpsetamine ja pidu!!!

See nädal oli Liana juubelisünnipäeva nädal, kus ilmselgelt läks arvutamine jällegi sassi... Sai söödud ja joodud mitmesugust head ja paremat.

Sellesse nädalasse jäi ka Nurri Kassikohviku avamine, kus nautisime vahvate kiisude seltskonnas mitmeid huvitavaid salateid. Enne söömist sai loomulikult toitudest ka pildid tehtud, et seda kõike teiega jagada...
Kujutage endale ette - täisterapasta-seenesalat (pildil 1), kinoa salat avokaado ja balsamico kastmega (pildil 2), kitsejuustusalat meloni ja pestoga (pildil 3) ja megasuur pavlova kook (pildil 4, mis vist tutvustamist ei vajakski!)!
Koogivooru ajaks oli päevanorm juba enam vähem söödud ja ega palju poleks mahtunudki - seega sõime mitme peale ühe pavlova koogi. Mmmmmmmmm, see oli lausa suussulav.
Jätke siis endale meelde, kus nii suurepäraseid roogasid saab - Kassikohvik Nurri,Tartu mnt. 24! Lisaks veel ülihea teenendamine ja megasõbralik kiisude seltskond!

Järgnevatel päevadel tuli nüüd selle võrra rohkem liigutada ja vett juua, et ikka miinustelainel püsida...

Ja see toimib endiselt!!! - 0,4 kg, kokku - 12 kg!!!!!