Monday, August 26, 2013

Seebimullid

Elu käib ikka üles ja alla, tõusudele võib järgneda mõõn. Miks küll ei võiks Ta kogu aeg olla ühtlaselt roosa? Aga ei… Läinud nädala neljapäeval pani Elu mind jälle kord proovile. Eks Ta tahtis kontrollida, kas olen mõne elulise õppetüki selgeks saanud ja käitun vastavalt sellele.

Tundsin solvumist ühe inimese peale ja sain halva teate oma tervise kohta. Nagu  ikka – kõik üheskoos ja ühel päeval. Esimese reaktsioonina tundsin, kuidas kogu maailm laguneb koost väikesteks tükikesteks. Terve päeva ja õhtu pudenes see üha väiksemateks ja väiksemateks ebemeteks. Oleksin ta äärepealt täiesti silmist kaotanud. Kuid õnneks tekkis peas mõte – pea kinni, kas need pole mitte ainult endised tunded ja käesoleval hetkel pole nendega mingit pistmist? Kogesin ära ja – aitab küll!

„Kui Sind vihastab miski, mõtle, mis on olulisem, see miski või Sinu tervis. Kui Sa teaks, palju vihastamine Su tervist kahjustab, vihastaks Sa vähem.“ Sun Simiao, Tangi dünastia.

Mina ei tunne keerulisi meditatsioone, ei oska rakendada rituaalseid hingamisharjutusi ega muud sellist. Mina vajan lihtsaid pildikesi oma peas, mida siis raskel momendil saaks kasutada. Lihtsaid, kuid toimivaid eeskujusid on ümberringi ju küllaga. Kasvõi looduses ja loomariigis.

Mida teeb koer, kui ta on märjaks saanud – raputab kogu vee kasukast välja ja jookseb rõõmsalt edasi. Mida teeb kass, kui ta on pikemaks ajaks ühe koha peale istuma jäänud – kõigepealt ringutab vana kontidest välja ja otsib peesitamiseks uue koha. Elulised väikesed õpetajad, kes annavad edasi suuri õppetunde. Minu mure ja solvumise puhul rakendusid need küll.

Raputa nagu koer, ringuta nagu kass ja mine edasi. Need on ju ainult tunded. Ära lase neil rikkuda oma järgmisi minuteid, tunde ja päevi.

Soovitatakse, et hinga kõik paha endast välja. Aga kui ei õnnestu keskenduda ainult ja ainult hingamisele, sest pähe trügib igasuguseid kurbi mõtteid ning küsimusi? Suutsin ka selle endale piltlikuks teha. Ja see toimis.

Mõned ajad tagasi sain ülitoreda kingituse, millega on seotud ka mõned minu lapsepõlvemälestused – seebimullipuhuja. Nüüd siis läksin välja ja puhusin. Suured sillerdavad ja pärlmutriselt helklevad seebimullid lendasid tuulde. Puhusingi ära. Kogu solvumise ja mure. Seebimullipuhuja panin igaks juhuks ridiküli. Et kui peaks tulema kasvõi väike muremõte – puhun selle kohe ära, laskmata tal suuremaks paisuda! 




Uni ja kehakaal

On inimesi, kes magavad väga hästi ja peavad seda iseenesest mõistetavaks. On aga neid, kes võivad tundide kaupa voodis „lambaid lugeda“. Miski ei aita ja uni ei tule… Esmapilgul võib unehäirete ja ülekaalu sidumine ebaloomulikuna tunduda, kuid paljud uuringud on tõestanud vastupidist. Halb uni võib põhjustada ülekaalulisust, probleeme nahaga ja madalat enesehinnangut. 

UURINGUD – KUI MUIDU EI USU
Birminghami Heartlandi haigla arstid on mitmete uuringute järel avastanud, et pidevalt alla 7 tunni magavad inimesed kalduvad ülekaalule. 73 % neist, kes magavad alla 4 tunni, võtavad kaalus juurde, kuna uneaja piiramine võib viia soovini tarbida päevas umbes 900 lisakalorit.
Uurimustes osalenutel ei olnud varem erilisi kaaluprobleeme, kuid kaal hakkas kasvama siis, kui nende uneaeg lühenes. Uuringut korraldanud arstide sõnul stimuleerib vähene uni toiduisu reguleerivaid hormoone.
Probleem on püsivalt tõusuteel, kuna viimase 50 aasta jooksul on keskmine öine uneaeg langenud 9 tunnilt 7 - le. Mida kauem me üleval oleme, seda rohkem on soov süüa. Rasvumus võib aga viia katkendliku uneni. Kaal mõjutab meie hingamist uneajal ja norskamist, mis võib pidevalt üles ajada ja nii tekibki ring.
Kolmandik inimesi on tihti töö pärast nii stressis, et ei saa korralikult magada. Alkohol on samuti väga mõjus katkendliku une tooja.
Kas hilisõhtune „lammaste lugemine“ tuleb nüüd asendada kalorite loendamisega? Uuringuid läbi viinud arstide sõnul küll. Ei mingit kofeiini pärast kella 18, ei mingit trenni vahetult enne magamaminekut, unustada tuleb liigne alkohol. Lisaks segab und ja soodustab seega talje paisumist õhtune voodis televiisori vaatamine.
Naiste magamatuse üheks suureks põhjuseks on meeste norskamine (!). Kuna naine on kergema kaaluga, mõjutab teda ka partneri asendivahetus voodis, eriti kui mees on tunduvalt suurema kaalunumbriga. Umbes 50 % suhtes olevatest naistest ärkab öö jooksul umbes 6 korda oma partneri häirivate unekommete peale, mis teeb kokku pea 2 tundi puuduvat uneaega.
Häiritud uni võib muuhulgas mõjutada ka vererõhku ja jätta meid kaitsetuks külma ja gripi ees.
http://naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/vahene-uni-voib-mojutada-meie-kehakaalu.d?id=30321861

Piisav ööuni aitab lapsel tervislikus kaalus püsida – nii selgus Euroopa Liidu rahastatud uuringust IDEFICS, mille eesmärk oli toitumisharjumustest ja elustiilist tingitud tervisemõjude hindamine ning ennetamine mudilastel ja väikelastel. Lisaks leiti, et mida rohkem veedab laps aega teleri või arvuti ees, seda kõrgem on tema kehakaal.
http://www.tarbija24.ee/642208/vahene-uni-ja-liigne-teleri-vaatamine-soodustavad-lapse-rasvumist

Kosmeetikafirma Estee Lauder viis läbi uuringu unekvaliteedi mõjust nahale. Uuringus osalesid naised vanuses 30 - 49 aastat. Naised jagati kahte kategooriasse vastavalt sellele, mitu tundi nad on harjunud öösiti magama.
Kui läbi olid viidud testid alates lihtsast visuaalsest analüüsist kuni UV - valgusega kokkupuutumiseni, tegid teadlased üllatavad järeldused. Naistel, kes magavad vähem ja kel on halvem uni, ilmnesid nahal selgemalt vananemismärgid nagu peenikesed joonekesed, ebaühtlane pigmentatsioon ja naha elastuse kadumine.
Parema ja pikema unega naiste nahk taastus paremini peale stressoritega kokkupuutumist. Näiteks päikesepõletusest kahjustatud nahk paranes parema unega naistel kiiremini.
Ühtlasi leidsid teadlased, et vähese unega naistel on kõrgem kehamassiindeks. Täpsemalt 23 % hea unega naistest olid ülekaalulised, võrreldes 44 % halvema unega naistega.
Parema unega naised olid endast ja oma välimusest ka paremal arvamusel.
http://www.naine24.ee/1313978/vahene-uni-mojub-nahale-ja-ka-kehakaalule-halvasti

PÕLETA MAGADES RASVU
Chicago ülikooli ning Wisconsin - Madisoni ülikooli teadlaste ühine uuring tõestas, et sõltumata kaalujälgijate dieedist või treeningharjumustest, kaotavad parema unega kaalujälgijad rohkem kilosid. Uuringus jaotati ülekaalulised inimesed kahte gruppi: esimesse kuulusid igapäevaselt vähemalt 5,5 tundi magada saanud ning teise need, kes veetsid oma unenägude seltsis vähemalt 8,5 tundi. Mõlema grupi päevamenüü ning treeningplaan olid 2 päeva jooksul identsed, kuid sellest hoolimata kaotasid pikema unega kaalujälgijad 50 % rohkem kaalu.
Kindel on – kes soovib kaalust alla võtta, see peab hea une seadma endale prioriteediks!
caloriecount.about.com

SOOVITUSI SÜGAVAKS UNEKS
Loobu uinumiseelsest televiisorivaatamisest - see võib ärritada liigselt tajusid. Arvuti, nutitelefon, videomängud ja televisioon - see võib olla üks unetuse põhjustest. Kunstliku valgustuse kasutamine enne hämardumist takistab melatoniini nimelise hormooni tegevust. Tegu on hormooniga, mis reguleerib meie ööpäevarütmi (sealhulgas unevajadust), kuid kunstlik valgustus muudab meid valvsaks ning nihutab meie unevajaduse hilisemale ajale. Asenduseks sobiks pigem mõni lehekülg head raamatut või rahulik vestlus partneriga.

Loobu hilisõhtustest füüsilistest harjutustest – see suurendab kehatemperatuuri, mis tähendab, et on raskem uinuda.

Kolmas samm on stressi eemaldamine - see samm on kasulik kõikidele eluaspektidele, mitte ainult unele. Kuidas stressiga võidelda? Inimesed reageerivad stressile erinevalt, mis tähendab, et stressiga võitlemiseks on erinevaid taktikaid. Võid proovida massaaži, füüsilisi harjutusi, mediteerimist või isegi suudlemist (!) – kõik need on väga edukad tehnikad, mis peletavad õige pea stressi elust täielikult.

Hoolitse selle eest, et magamistoas oleks täiesti pime, isegi väikseim valgusallikas takistab melatoniini eritust, mis on hea une põhialus ja võitleb samaaegselt kortisooliga.

Ja viimane samm, mis võib üllatada - hoia õiget veresuhkru taset.
Toidul võib une kvaliteedile olla väga suur mõju, korrapärased ja tasakaalustatud eined aitavad und parandada. Kindlusta endale päeva jooksul mitu väikest einet, mis tagavad ühtlase veresuhkru taseme. Väldi süsivesikuid (saia ja pastat), eriti õhtupoolikul. Piira ka suhkru ja kofeiini tarbimist - see kõik töötab selle nimel, et ööd oleksid rahulikumad ja sügavama unega!
caloriecount.about.com
http://www.dormeo.ee/artiklid-dormeo/magamine-ja-uni/ilu-uni.htm

Head und ja vähem „lambaid“!

Soovib Liana Vahtra






Friday, August 23, 2013

Matk Kõrvemaale ja naer

Oma keha eest tuleb hoolitseda. Sest millegipärast on selleks Eluks just see keha Sulle antud ja tema sees tuleb elada kogu pika elu vältel. Tervislik toitumine ja liikumine käivad käsikäes. Just koos annavad nad heale enesetundele ja  tervele kehakaalule jõudu juurde. 

Aastad sõprade seltsis on mulle kinnitanud, et igaüks vajab ka kohta, kuhu kuuluda. Tore on olla mõnes seltskonnas, kus saab end samasugusena tunda ja oma mõtteid välja rääkida. Nii rõõmsaid, aga ka kurbi. Sest siis läheb kohe kergemaks.

Meil Tervisetoas on just selline tore seltskond! Teeme ikka nii, et mitte keegi kunagi ei lahkuks kurva tujuga. Kõike saab välja rääkida ja otsime koos lahendusi, või vähemalt toetame oma olemasoluga.

Otsustasime, et aeg - ajalt teeme koos ka mõne toreda kehalise tegevuse. Heaks vahelduseks suvisele linnasuminale. Mina olengi terve selle suve veetnud linnas ja vaid vahest nädalalõppudel mööda rohelust ringi tuuritanud.

Mõeldud – tehtud! Eelmisel pühapäeval 18 augustil kell 10:10 (puhkepäeva kohta lausa varavalges!) väljus uus elektrirong Aegviitu, kus toimus Kõrvemaa Matka – ja Suusakeskuse poolt korraldatud jalgsimatk. Meie rakukeses oli 7 positiivset ja naeru rõkkavat loodushuvilist, aga rong oli vaat` et puupüsti täis igas vanuses ja eri radadele minevaid matkalisi.

Matk algas vana ja hubase Aegviidu jaamahoone eest. Sealt läksime Nelijärve oosidele ja Siniallikate juurde. Mäest üles ja jälle alla – nii need rajad käisid. Päris hea trenn. Ja vaated imeilusad. Ilma olime tellinud suurepärase – kui terve nädala oli vihma pladistanud ja õhus juba tunda sügist, siis sellel päeval oli südasuviselt palav.

Matk koos puhkepausidega kestis terve päeva. Kui õhtul sammulugejat vaatasin, siis see tegi küll pai – olin läbinud 18,3 km ja teinud 28,216 sammu! Sellest 797 kcal kulutatud aeroobsete sammudena. Lisapirukas? Pokaalike veini?

Seda kõike saigi pärast toredas nostaligiahõngulises jaamapuhvetis endale lubatud. Lisaks maitsvale söögile – joogile veel koos sõpradega lobisetud ja naerdud. Naeru jätkus meil ka tunnise rongisõidu jaoks. Tervel vagunitäiel inimestel oli lõbus. Väljaarvatud ühel eelkooliealisel närvilisel poisil, kes toksis pidevalt jalaga eesistuja pinki  ja mängis telefonis mingit mängu. Lõpuks pöördus ta vagunisaatja poole, kes palus meil siis pisut vaiksemalt naerda!? Kas olete proovinud?! Keela naerda ja naeru muudkui tuleb! Mis inimesed need küll on, kes naerda ei oska, või seda siis etteantud tugevusega teevad? Mis keelab ühel väikesel poisikesel naerda? Mis inimene kasvab lapsest, kelle lapsepõlves puudub naer? Minu lapsepõlv oli õnneks naeru – ja naljarohke. Ja – naer kestab veel! 

Kui lõpuks peroonile jõudsime, oli hea, et pikali ei kukkunud – no see naer ikka!

Järgmisel hommikul olid peale jala- ja seljalihaste valusad ka näolihased (Wikipedia andmetel kokku 62 lihast, mis vajavad samuti treenimist, et kujundada näoilmet!)! Trenn ikkagi! 

Järgmine kord Aegviidu - Ähijärve 627 km? Nii palju ehk mitte, aga plaanis on lähiajal jälle matkateele minna küll! Sest nii tore oli!

 







 

Monday, August 19, 2013

Ise isude taltsutaja, 2 osa

Üks kena nädalavahetus just lõppes ja paslik on tagasi mõelda õhtuste söömaaegade peale.
Kas söökide – jookidega kipub liialdama just nädalavahetustel?
Kas mõtted „heast toidust“ hakkavad peas keerlema õhtusel ajal?
Kas Sa ei suuda end õhtuti külmkapist eemale hoida?

Kui mõni küsimus sai vastuseks „jah“, siis siin on mõned soovitused, mis peaksid aitama kiusatustele vastu panna:
• Õhtusöök on söödud, kuid ikka oleks nagu midagi puudu? Võta väike tükike šokolaadi või muud meelepärast magusat – see paneb ajus söögikorrale „punkti“ ja organism rahuneb maha.
• Paljude inimeste jaoks on loomulik tegutseda hilisõhtuni välja ja seetõttu tekib poole öö ajal isu näkitseda. Organism reageerib sellele ikka nö vanaviisi, st hakkab koguma rasva. Kui hilja süüa – siis kergeid toitusid.
• Kui tunned õhtul meeletut söögiisu, siis küsi endalt, kas keha tõepoolest vajab lisaenergiat? Õhtune töö või aktiivne liikumine tähendab, et organismi soov võib olla õigustatud. Samas vahetult enne magamaminekut on toidust saadud lisaenergia liig, sest organism ei suuda seda enam ära kulutada.
• Proovi vältida väga hilist söömist - süüa võiks hiljemalt 2 - 3 tundi enne magama minemist. Muidu võib uni olla häiritud. Keha energiapõletus on kõige kõrgem hommikul ja madalam õhtul. Organismile on kõige parem loomulik rütm ning regulaarsed une- ja söögiajad.
• Õhtuse näljatunde vältimiseks on oluline jälgida oma ööpäevast rutiini. Hommikul ja lõuna ajal võivad portsjonid olla suuremad, õhtul pigem väiksemad. Keha armastab rutiini. Kaalulangus ka.
• Õhtusöögi puhul võiks arvestada, et kehal on kergem hakkama saada valkude ja tervislike rasvhapetega, kuid süsivesikutega raskem. Õhtune trenn lubab lisada aeglaseid süsivesikuid.

Kaalulangetamise puhul on äärmiselt oluline jälgida, mida ja kui palju Sa sööd. Kuid kas tead, et võtmeteguriks võib osutuda ka see, kus Sa sööd?

Kui inimesed söövad üksi, kipub neil asi käest minema ja nad võivad süüa mitu korda rohkem kui tavaliselt. Kui eesmärgiks on kaalulangetamine, püüa alati süüa koos mõne hea sõbra või tuttavaga. Isegi kui oled üksi, mine välja ja söö kohtades, kus on teisi inimesi, näiteks kohvikus, pargipingil või restoranis. Avalikus kohas süües arvestad teadlikult, mida ja kui palju suhu paned, sööd aeglasemalt, "julged" kahvli ja noa käest ära panna - seega on vähetõenäoline, et sööd liiga palju, või toite, mida Sa tavaolukordades ei sööks.

Paljud meist on olnud olukorras, kus seisame külmiku või kapi uksel, „maitseme“ lusikatäite kaupa jäätist, võtame ühe šokolaadikommi järel teise, või joome mahla otse pakist. Sel moel on vägagi tõenäoline, et tarbid liiga palju kaloreid, kuna portsjonid on „mõõtmatud“. Vana ja tuntud tõde - toitu tuleb süüa ikka laua taga! Toidu nägemine enda ees taldrikul laseb ajul fikseerida, kui palju Sa parajasti sööd ja tunned söömist lõpetades, et ennäe imet - kõht ongi täis!

Töö juures on paljude inimeste puhul tavaline, et söömine ei tule üldse meeldegi. Või just vastupidi – näiteks arvuti taga istudes ei pruugi tähelegi panna tarbitud toidu koguseid. Isegi kui see võtab ainult 10 min - mine töölaua juurest ära ja suundu näiteks puhkeruumi. Lisaks ajule antud puhkusele tuleb see mitmekordselt kasuks ka Su kaalulangetamisele, sest saad maha istuda ja oma toitu tõepoolest nautida.

Vaatamata ilmale – ilusat suve jätku! Võtkem sellest siis veel viimast! Ja tundkem end õnnelikuna!





Saturday, August 17, 2013

Ise isude taltsutaja, 1 osa

On päevi ja nendest kokku nädalaid, kui kõik läheb iseenda soovunelmate järgi: toitud ideaalselt, käid trennis ja tuju on hea. Vahel aga – ei tea kus kohast – tekivad mingid kummalised isud. Võib – olla isegi selliste söökide ja jookide järele, mille peale pole kunagi mõelnudki. Trenni mitteminemiseks leidub ka põhjus. Ja – tuju nagu polekski…

Vahel on lohutav kuulda, et selliseid perioode on meil kõigil. Et see võib tabada  sõltumata ajast, kohast või persoonist. Aga hakkama tuleb, lõppude lõpuks, saada ikkagi ise. Toetudes siis teiste heale sõnale ja sõbralikkusele. 

Küsimusele, miks meile isud peale tulevad, ei olegi ühtainust lihtsat ja loogilist vastust. Pigem võib põhjusteks lugeda hulgaliselt füüsilisi ja emotsionaalseid tegureid. Seepärast tulebki ennast tundma õppida ja siis õnnestub olukordasid ka vältida.

Paljud meist armastavad magusat. Igaks päevaks võib geniaalne aju leida mõne hea põhjuse, miks maiustada – kas rõõmust või kurvastusest.
Tegelikkuses võib küll madal veresuhkru tase olla üheks isude põhjustajaks. Kui organismi energiavarud on otsas, nõuab aju nende taastamiseks midagi magusat. Samas aga viib lihtsaid süsivesikuid sisaldav toit, näiteks mõni kook või komm, veresuhkru taseme tasakaalust välja ning põhjustab organismis kaose.
Ühtlane veresuhkru tase kõrvaldab sagedase magusaisu. Veresuhkru taset aitab hoida tasakaalus peamiselt madala glükeemilise indeksiga-, kõrge kiudainete sisalduse- ja töötlemata süsivesikutega toit, näiteks täisteratooted ja kaunviljad.
Süüa korraga vähe, kuid sageli – see hoiab energiataseme ühtlasena. Sellega kaasneb väiksem tõenäosus, et lühikese aja jooksul tekib organismis energiataseme langus või väljakannatamatu magusaisu. 

Emotsioonid mängivad söömise juures väga tähtsat rolli.
Paljud meist tunnevad emotsionaalset sidet nende toitudega, mis meenutavad häid lapsepõlveaegu. Näiteks kodune õunakook! Kuidas see maitseks? Kas pakuks lohutust? Minule pakuks. Sest mul oli imeline vanaema, kelle seltsis sai seda söödud.
Teatud emotsioonid tekitavad isu konkreetse toidu järele. Sellest võib saada õpitud harjumus. Halvimal juhul võib selline käitumine viia liigsöömiseni. Näiteks üksildustunde puhul haaratakse magusa järele. Tunne „ma olen nii üksi, keegi mind ei armasta ja mind on nii kerge petta“ justkui nõuaks sokolaadi. Palju sokolaadi. Ja pärast lisandub endisele murele veel üks – eks ikka mure suurenenud kehakaalu pärast.
Kõikvõimalikel emotsioonidega seotud puhkudel aitab iseendale antav lihtne ülestunnistus, et tegu on näiteks hirmuga, kurbusega või miks mitte ka rõõmuga. Ja kaasnev soov süüa teatud toitu on harjumus otsida sellest lohutust või maandada oma tundeid. Teadvustamine aitab isud varakult ära tunda ja siis saab nendega midagi ette võtta.

Vahel tuleb aga siiski isule järgi anda ja endale midagi head lubada. Kui see isu ei lahku peast ei asendustegevust leides, vett juues, muud süües ega sõbrale kurtes – söö ta siis ära! Aga siis juba nautides seda korralikult! Ilus koht, hea serveering, imeline seltskond ja palju aega selleks. Asi pole ju koguses, ka väike kogus võib tunduda hiiglaslik aeglaselt näkitsedes. Ära tee endale mitte mingeid etteheiteid pärast seda. Kui see maitses nii jumalikult hea – seda nimetataksegi ju hea inimese premeerimiseks tema tubliduse eest! Sest edasi ta tõuseb lauast, sööb harjumuspäraselt tervislikke toite ja läheb õhtusele kõnniringile!

Nälg aetakse tihti segi januga. Kui kurk on kuiv, muutuvad ka isud intensiivsemaks. Organismi piisava vedelikuvaru tagamiseks tuleks päevas juua vähemalt 1,5 l vett. Kui see kogus tundub liiga suur, siis proovi juua klaasitäis sooja vett tükikese sidruni, laimi või vähese kaneeliga. Samuti tasub vältida magusaid kofeiinisisaldusega jooke. Kui Sa tõepoolest vajad oma harjumuspärast lattet, siis joo see muidugi ära. Aga kõrvale kindlasti ka klaasitäis vett. Või paar.

Isud võivad vahel olla ka organismi moodus millegi puudusest teada anda. Keha teab täpselt, mida ta vajab – tarvitseb teda vaid kuulata. Paljud tervislikult toituvad  inimesed tunnevad näiteks vastupandamatut vajadust mõne piimatoote järele, kui pole seda mitu päeva kodust eemal olles saanud. Viibides kohas, kus köögivili on vaid taldrikukaunistus, igatsetakse koju köögiviljaroa juurde. Sest nii ollakse harjunud ja kehal on niimoodi hea.
Magusaarmastajatele lohutuseks ja vahel ka heaks ettekäändeks - vastupandamatu soov šokolaadi järele võib lihtsa magusaisu kõrval olla ka märgiks magneesiumipuudusest, kuna šokolaad sisaldab väga palju magneesiumi!

Nii et – kas isud peremehetsevad meie üle või suudame neid taltsutada? Hea küsimus nädalalalõpuks!

Ilusat nädalavahetust!





Thursday, August 1, 2013

Kõik ongi ime

Ole julge järgimaks oma südant ja intuitsiooni - nemad kuidagiviisi teavad, milleks Sa tõeliselt soovid saada. Steve Jobs 

Õnn ei ole eesmärk, see on elustiil! Ega see õnnetunne alati kergelt tule. Ikka leidub midagi, mille pärast muretseda, või mõtiskleda asjade parema laabumise üle. Aga oskus kogu aeg end õnnelikuna tunda - see vajab harjutamist.
Kas Elu on ränkraske töö, või pigem nauditav mäng?
Kas enese vormis hoidmine peab toimuma pidevalt hambad ristis ja palehigis? Aga kui teeks seda kergelt ja mängeldes? Nautides lapselikkust? Olles huvitatud värvidest, joonistustest ja kiitustest? Aga kui kõik see koosneks ühest ringist, erinevatest värvidest ja mõnest numbrist?
Nii ma selle siis tegingi - ringi! Inspireeritud minu varajase lapsepõlve ühest lemmikjoonistustarbest - teate küll, see plastikleht, mille abil sai joonistada loomade kontuure! Mulle on alati meeldinud ka värvipliiatsite sahin! Kuidas see mul küll vahepeal meelest ära oli läinud? Oligi viimane aeg meelde tuletada! 

Sõbrad kuulasid ja kõik aitasid: kes joonistas pilte, kes lõikus ringidest pabertükikesi välja.
Huvitav, et te ikka veel läbi aastate olete nõus minu mänge kaasa mängima ja mulle ära ei ütle? Peaasi, et lapsel lõbus oleks? Aitäh teile selle eest! Ma armastan teid väga!

Suured asjad koosnevad paljudest pisikestest asjadest. Ja pisiasjad on tähtsad. Hommikune päiksekiir, lille lõhn, naeratus teistelt ja endale peeglisse! Minu jaoks on veel tähtis see, et ma saan aidata teisi. Nii inimesi, kui loomi. Ma olen kõiki nõus nende mures ära kuulama, aga eriti meeldib mulle asju lahendada ja siis üheskoos rõõmustada õnnestumise üle. Õnneks on mul aastakümneid selleks ka võimalus olnud! Proovida viia keha ja vaimu Elu parimasse tasakaalu! 

Kui tihti Sa tabad ennast mõttelt-see on Ime? Ükskõik, kui suure või väikese asjaga siis tegemist poleks? Kas Sa jätad neid meelde, kirjutad üles ja jagad sõbraga? Mina kirjutan ja soovitan ka teistel. Siis saab nendest ikka ja jälle jõudu. Vaatamata sellele, kui ammu aega tagasi see juhtus.
Eilne päev oli ime-ma sain Selle tehtud! Sain Päevikusse kirjutatud - Minu Oma Asi! 31 juuli 2013!

Kõnni avasilmi ringi ja Sa märkad! Imelist vaatamist!