Aussie, 7

Olen oma jutuga nüüd jõudnud ühe ilusa päeva meenutamiseni.

Melbourne`s viibitud aja jooksul oli elamuste elamus pisipingviinide õhtune teekond läbi lainete&üle luidete koju! 

Pooleteise tunni kaugusel Melbourne’st võtavad maailma pisemad pingud igal õhtul ette pika teekonna. Nad on imearmsad umbes 1,5 kilosed paterdavad olevused (nii et poole väiksemad, kui näiteks meie pisikiisu Pärt!). See on ainuke pingviiniliik, kes püsivalt Austraalias resideerub.

Kodutee on pikk&keeruline. Umbes 10 hingekest grupis ujutakse kalda poole. Madalamas vees toimub rivistus ja seejärel paterdatakse veest välja. Juhtub aga tugev laine mõne tagumise selli pikali lükkama, või mõni vläbisegi tormatakse vette tagasi.aimust vaevatud turist pingule fotovälgu silma sihtima, kui rivikord pudeneb koost&läbisegi tormatakse vette tagasi. Ja niimoodi palju-palju kordi järjest.

Pääsnuna kaldalt liivaluidete vahele, hakkab pikk jooks põõsaste vahel sikk-sakitades mäekülgedest üles liivaurgudesse. Ikka gruppides.Pääsnuna kaldalt liivaluidete vahele, hakkab pikk jooks põõsaste vahel sikk-sakitades mäekülgedest üles liivaurgudesse. Ikka gruppides.

Kus nad küll teavad, milline põõsas on kodu?!
Miks need kodud kaldast ni kaugel on?!

Vahel kostub siit&sealt koduukselt kutsuvat pingviinihüüdu, või häälitseb mõni kojuruttaja murelikult. Pingviinihüüd on minu kõrvadele kenam linnulaul, mis eales kuuldud!

Mulle jäi südamesse üks Ootav Pingu.

Algul püsis ta rahulikult koduukse ees. Siis tuli paar sammukest teele lähemale, sirutades ennast korralikult välja - rind ees, kõht sees -, aeg-ajalt tõstis tiivad sirgelt üles&sopsutas nendega üles-alla.

Mida aeg edasi, seda rohkem tuli ta mäekülge mööda alla (ega seegi pole pisikesele kerge: vahel võib libiseda, kukkuda kukerpalli, külg ees laskudes võib täies pikkuses külili prantsatada&ega ülessaaminegi kergete tegevuste killast ole...).

Lõpuks oli pingu koduruttajate rajal väljas&hakkas iga grupi saabudes nende sekka jooksma - nagu otsiks kedagi. Iga paari-kolme seltskonna möödumise&pettumuse ronis ta aeglaselt, vahel tagasi vaadates kodu poole tagasi, ise kõvasti nukrat häält tehes&läks pesakesse. Aga - väike, tragi&positiivne olevus! Varsti tuli ta sealt jälle välja&kõik kordus uuesti. Elasin talle kogu südamest kaasa. Igat gruppi tulemas nähes palusin nii mõttes, kui aja möödudes juba häälega, et tulgu nüüd See Õige! Aga ei jõudnud ära oodata. Mina ei jõudnud. Tuli püsida etteantud aja piirides. Lohutan ennast, et paljud olid veel teel pesade poole ja küll jõudis koju ka See Pingu!

Elasin talle kogu südamest kaasa. Igat gruppi tulemas nähes palusin nii mõttes, kui aja möödudes juba häälega, et tulgu nüüd See Õige! Aga ei jõudnud ära oodata. Mina ei jõudnud. Tuli püsida etteantud aja piirides. Lohutan ennast, et paljud olid veel teel pesade poole&küll jõudis koju ka See Pingu!

Kui viimasel minutil bussi poole lippasime (võttis ikka hingeldama küll ja mõtelda - sama teed läbivad imeväikesed pingud oma tillukestel jalgadel, küljelt-küljele vaarudes), oli mõlemal pool suurt teed pingviinikesi puhkamas, oma välimust korrastamas&rahvast uudistamas.

Ja oh seda jutuvada, kui koju jõuti! Suur rõõm jällenägemisest kaikus saare kohal!

Uskumatu, aga tõsi - koidab uus päev&kõik hakkab otsast peale. Väikesed pingviinid liiguvad ookeani poole...

Võib ka vaadata: http://www.penguins.org.au/attractions/penguins-parade/