Kuna sügisene aeg on olnud väga-väga kiire, siis pean
siinkohal vabandama, et pole jõudnud õigel ajal lugusid kirja panna... Et nüüd
siis 2 lugu korraga.
-0,2 kg!
Küll peaaegu olematu miinus, aga asi seegi...
Pean tunnistama, et kalorite arvutamine pole just mu tugevaim külg, kuid
hakkasin ikkagi uuesti julgemalt sööma ja nii lihtne see ongi. See tõde pidas
siiski paika, et kui söön enam-vähem piisavas koguses, siis on oodata kasvõi
imetillukest kaalulangust. Ja nagu juba alguses ütlesin - asi seegi...
-0,9 kg!
Moosikeetmine mõjub mu kaalulangusele ütlemata hästi. Seda
on varemgi juhtunud, et kui keedan palju moosi, siis tuleb ilus või isegi väga
ilus number.
Sel nädalal olid päevakorral õunad eri variantides. Õunamahla-tegemine oli sealjuures
veel ka päris korralik trenn. Ja õunamoosid erinevates variatsioonides -
ühte neist sai Tervisetoas (rullbiskviidi sees) juba mekkida ka!
Ma pean olema rahul, et kaal ikkagi liigub allapoole! Ka see on rõõmustamast väärt!! Seda on küll vahepeal väga raske endale sisendada - aga ma teen sellega tööd!
Friday, October 24, 2014
Thursday, October 23, 2014
Kassikohvik Nurri
No nii, paras aeg kirjutada ühest väga lahedast
kohvikukülastusest! Kiisu Maija magab töölaual kuvari ees ja pisikass Pärt
kasutab mu paremat kätt tukkumisel padjana. Aga - tähtede sisseklõbistamist
vasaku käega see ju ei sega.
Päev pärast minu sünnipäeva avati Kassikohvik Nurri. Just sellel õhtul oli mul plaanis minna lähedastega välja kohvi jooma. Ja nii ma paningi laua kinni - kohvikusse, kus elavad kassid!
Kõigepealt kahekordsed uksed, ilmselgelt selleks, et mõni kiisu välja tänavale ja Stockmanni poole jalutama ei pääseks.
Esimesena märkas meid läbi klaasukse üks tore vöödik. Mitte, et teenindaja oleks aeglane olnud, vaid kassidel on ju tulijate osas seitsmes meel.
Ja siis ma neid nägingi - laua peal, laua all, aknal külastajaid ligi meelitamas.
Minu hiljuti Kasside Paradiisi lahkunud kassipoiss Hubert ja praegu meie peres vanema kassi rolli täitev kiisutüdruk Maija on just pärit Kasside Turvakodust - samast kohast, kus kohvikus resideeruvad kassidki. Minu kassid on olnud ja on erilised - nagu ikka iga pere oma lemmiku kohta tunneb. Aga vaadates neid karvakerasid seal, tundus uskumatu see, et nii toredad ja sõbralikud loomad on ilma Oma Koduta? Kuidas? Miks? Nad omavad ju kõiki kodukasside häid kombeid: tulen uksele vastu, teen säärtele pai, vaatan silma ja küsin "Mis Sa siis mulle ka tõid?!" Ma loodan kogu südamest, et nad varsti leiavad endale väärilise kodu, kus osatakse hinnata nende häid kombeid ja suurt südant.
Uus asi - seda minu lemmikutel veel ei ole - liimitud lainelisest papist mitmekorruselised pesakastid, kassidele lebotamiseks minisohvad ja -diivanid! Huvitav, kui see koju osta, kas see leiab nii tihedat kasutamist, nagu siin, või jääb nurka nukrutsema, nagu paljud varem toodud kallid just-kassidele-disainitud esemed ja mänguasjad?!
Päev pärast minu sünnipäeva avati Kassikohvik Nurri. Just sellel õhtul oli mul plaanis minna lähedastega välja kohvi jooma. Ja nii ma paningi laua kinni - kohvikusse, kus elavad kassid!
Kõigepealt kahekordsed uksed, ilmselgelt selleks, et mõni kiisu välja tänavale ja Stockmanni poole jalutama ei pääseks.
Esimesena märkas meid läbi klaasukse üks tore vöödik. Mitte, et teenindaja oleks aeglane olnud, vaid kassidel on ju tulijate osas seitsmes meel.
Ja siis ma neid nägingi - laua peal, laua all, aknal külastajaid ligi meelitamas.
Minu hiljuti Kasside Paradiisi lahkunud kassipoiss Hubert ja praegu meie peres vanema kassi rolli täitev kiisutüdruk Maija on just pärit Kasside Turvakodust - samast kohast, kus kohvikus resideeruvad kassidki. Minu kassid on olnud ja on erilised - nagu ikka iga pere oma lemmiku kohta tunneb. Aga vaadates neid karvakerasid seal, tundus uskumatu see, et nii toredad ja sõbralikud loomad on ilma Oma Koduta? Kuidas? Miks? Nad omavad ju kõiki kodukasside häid kombeid: tulen uksele vastu, teen säärtele pai, vaatan silma ja küsin "Mis Sa siis mulle ka tõid?!" Ma loodan kogu südamest, et nad varsti leiavad endale väärilise kodu, kus osatakse hinnata nende häid kombeid ja suurt südant.
Uus asi - seda minu lemmikutel veel ei ole - liimitud lainelisest papist mitmekorruselised pesakastid, kassidele lebotamiseks minisohvad ja -diivanid! Huvitav, kui see koju osta, kas see leiab nii tihedat kasutamist, nagu siin, või jääb nurka nukrutsema, nagu paljud varem toodud kallid just-kassidele-disainitud esemed ja mänguasjad?!
Hmmm, menüü inim- ja kassilastele! Need koogid: suur ja
väike pavlovakook, muffinid, korvikesed, makroonid… Tasub maitsemist! No ja kui
mitte rääkida kookidest, vaid tervislikust toitumisest, siis tutvustab kohviku
menüü ka söökides-jookides sisalduvaid
vitamiine, mineraale ja kasulikkust tervisele.
Märkimisväärne, et kui olin just lähedasi teavitanud kassikohviku tervislikest eluviisidest ja et alkoholi menüüs ei ole, kingiti mulle sünnipäeva puhul šampus! Terviseks!
Lahkudes ja kasside jooksuratast silmates käib peast läbi professionaalse kretinismi nali* - ka mõni inimlaps peaks peale nii maitsvat kohvikutoitu sellel ringiratast laskma. Sest kõik kassid paistavad olevat ideaalses vormis ja kasukad kammitud.
Muidugi pidasin – mulle omasel viisil - vajalikuks pisut kahelda loomade hubasest kodust ja küsida, kus kiisud öösel puhkavad. Tuli välja, et neil on olemas tagatuba, kus nad öösel magavad ja kuhu nad saavad varjuda, kui tahavad kohvikumelust rahu saada. Lugu illustreerimaks ja kinnituseks nägin seinas auku, mille kaudu kiisud saavad oma ruumi minna, aga inimlaps sinna kuidagi ei mahu.
Ära minnes näen aknalaudadel paari kiisut sõbralikult järele vaatamas - "Külastage meid jälle! Me ootame!"
Ah jaa! Soovitan teha Nurri Kassikohviku kliendikaardi! Alati hea lihtne (loe: ka soodne!) läbi astuda!
Tänud nii meeldiva kohviku ja kohtumise eest!
*Professionaalne kretinism on oma ala tahtmatu ületähtsustamisega seotud nähtuste kompleks, kitsast erialalisest vaatest, oskustest, harjumustest ja elukutsest tulenev "vaimne kutsehaigus". Professionaalne kretinism võib olla ülemäärase spetsialiseerumise tulemus. (Vikipeedia)
Märkimisväärne, et kui olin just lähedasi teavitanud kassikohviku tervislikest eluviisidest ja et alkoholi menüüs ei ole, kingiti mulle sünnipäeva puhul šampus! Terviseks!
Lahkudes ja kasside jooksuratast silmates käib peast läbi professionaalse kretinismi nali* - ka mõni inimlaps peaks peale nii maitsvat kohvikutoitu sellel ringiratast laskma. Sest kõik kassid paistavad olevat ideaalses vormis ja kasukad kammitud.
Muidugi pidasin – mulle omasel viisil - vajalikuks pisut kahelda loomade hubasest kodust ja küsida, kus kiisud öösel puhkavad. Tuli välja, et neil on olemas tagatuba, kus nad öösel magavad ja kuhu nad saavad varjuda, kui tahavad kohvikumelust rahu saada. Lugu illustreerimaks ja kinnituseks nägin seinas auku, mille kaudu kiisud saavad oma ruumi minna, aga inimlaps sinna kuidagi ei mahu.
Ära minnes näen aknalaudadel paari kiisut sõbralikult järele vaatamas - "Külastage meid jälle! Me ootame!"
Ah jaa! Soovitan teha Nurri Kassikohviku kliendikaardi! Alati hea lihtne (loe: ka soodne!) läbi astuda!
Tänud nii meeldiva kohviku ja kohtumise eest!
*Professionaalne kretinism on oma ala tahtmatu ületähtsustamisega seotud nähtuste kompleks, kitsast erialalisest vaatest, oskustest, harjumustest ja elukutsest tulenev "vaimne kutsehaigus". Professionaalne kretinism võib olla ülemäärase spetsialiseerumise tulemus. (Vikipeedia)
Thursday, October 9, 2014
11. nädal
Esimene
tagasilöök.
Njah, kõik tunduski olevat kuidagi liiga lihtne ja minevat justkui "lepase reega" - miinused muudkui tulid ja tulid, vahel ehk isegi teenimatult...
Kuna kaal kukkus kenasti, jätsin toidupäeviku-pidamise hooletusse. Sõin harva ja siis ka vaid väikeseid koguseid, lootes ilmselt, et läheb veelgi paremini.
Olin ju ometi kuulnud varemgi (nii Kaalujälgijate-ajast, kui ka Tervisetoas), et päevaks ettenähtud kalorid tuleb ikka ilusti sisse süüa, et kehakaal saaks langeda ega läheks nö säästurežiimile...või enam-vähem midagi sellist. Minu päevased kalorikogused muutusid aga sedavõrd väikeseks, et süsteem läkski tuksi ja kaal jäi toppama...
Tulemuseks "nulliring", mille üle ma küll ei rõõmustanud (loe: olin lausa pettunud), sest omaarust olin ju olnud tubli ja vähe söönud. Ei teinud seda küll tahtlikult, aga ju ma siis pidin ikka ise sellesse ämbrisse astuma, veendumaks, et see "ammu-kuuldud-tõde" toimib ka minu peal... Öeldakse, et "tark õpib teiste vigadest..." - no eks ma olin sel korral siis see "teine". Aga sain oma õppetunni kätte.
Liana ja teised toredad kaaslased Tervisetoas julgustasid mind ikka sööma oma vajalikud kogused ilusti ära. Just selliste vahvate kaasvõitlejate edulood, nõuanded ja toetus on need, mis aitavad ja motiveerivad jätkama sel alustatud teel isegi siis, kui esineb n-ö "tagasilööke".
Omalt poolt lubasin jätkata toidupäeviku täitmist, vähemalt üritan.
Njah, kõik tunduski olevat kuidagi liiga lihtne ja minevat justkui "lepase reega" - miinused muudkui tulid ja tulid, vahel ehk isegi teenimatult...
Kuna kaal kukkus kenasti, jätsin toidupäeviku-pidamise hooletusse. Sõin harva ja siis ka vaid väikeseid koguseid, lootes ilmselt, et läheb veelgi paremini.
Olin ju ometi kuulnud varemgi (nii Kaalujälgijate-ajast, kui ka Tervisetoas), et päevaks ettenähtud kalorid tuleb ikka ilusti sisse süüa, et kehakaal saaks langeda ega läheks nö säästurežiimile...või enam-vähem midagi sellist. Minu päevased kalorikogused muutusid aga sedavõrd väikeseks, et süsteem läkski tuksi ja kaal jäi toppama...
Tulemuseks "nulliring", mille üle ma küll ei rõõmustanud (loe: olin lausa pettunud), sest omaarust olin ju olnud tubli ja vähe söönud. Ei teinud seda küll tahtlikult, aga ju ma siis pidin ikka ise sellesse ämbrisse astuma, veendumaks, et see "ammu-kuuldud-tõde" toimib ka minu peal... Öeldakse, et "tark õpib teiste vigadest..." - no eks ma olin sel korral siis see "teine". Aga sain oma õppetunni kätte.
Liana ja teised toredad kaaslased Tervisetoas julgustasid mind ikka sööma oma vajalikud kogused ilusti ära. Just selliste vahvate kaasvõitlejate edulood, nõuanded ja toetus on need, mis aitavad ja motiveerivad jätkama sel alustatud teel isegi siis, kui esineb n-ö "tagasilööke".
Omalt poolt lubasin jätkata toidupäeviku täitmist, vähemalt üritan.
Monday, October 6, 2014
ÜLEMAAILMNE LOOMADE PÄEV 4. OKTOOBER
Sel ajal, kui sõbrad käisid Haapsalus lastekodulastel külas (niuts - aga igale poole kahjuks ei saa...), olin mina Ülemaailmse Loomade Päeva Heategevusüritusel - kiisudele kodusid leidmas!
MTÜ Kass Ja Pojad
Uudis minutitel 08:57-11:20
http://tallinnatv.eu/index.php/home/news_story/17382
MTÜ Kass Ja Pojad
Uudis minutitel 08:57-11:20
http://tallinnatv.eu/index.php/home/news_story/17382
Friday, October 3, 2014
10. nädal
Sel nädalal sai veel paar korda järves ujumas käia, vesi on küll juba karastav, kui
mitte öelda, et isegi pisut "näpistav". Ühel korral oli nii õhu- kui
ka veetemperatuuriks +17, järgmisel päeval juba +16.
Ega muidu nii "külma" vette lähekski, aga see tunne, mis on pärast veest väljatulemist, riidessepanemist ja sooja autosse istumist, on seda eneseületamist väärt.
Veejoomine päris mitme klaasi ulatuses on tasapisi hakanud asenduma teejoomisega, sest olgem ausad - iga kaotatud kilo või gramm lisab "külmatunnet". Aga eks sellega tuleb harjuda - panen pigem villase kampsuni selga ja villased sokid jalga...kui et kaotatud "polstri" tagasi... Sest endisest "kergem" olla on ikkagi parem!!!
Juubelinädala (10. ju ikkagi juba!!!) tulemuseks -0,5kg! Igati rahul!!!
Ega muidu nii "külma" vette lähekski, aga see tunne, mis on pärast veest väljatulemist, riidessepanemist ja sooja autosse istumist, on seda eneseületamist väärt.
Veejoomine päris mitme klaasi ulatuses on tasapisi hakanud asenduma teejoomisega, sest olgem ausad - iga kaotatud kilo või gramm lisab "külmatunnet". Aga eks sellega tuleb harjuda - panen pigem villase kampsuni selga ja villased sokid jalga...kui et kaotatud "polstri" tagasi... Sest endisest "kergem" olla on ikkagi parem!!!
Juubelinädala (10. ju ikkagi juba!!!) tulemuseks -0,5kg! Igati rahul!!!
Subscribe to:
Posts (Atom)