6. nädal

Selle nädala märksõnadeks olid liikumine ja esinumbri vahetus!!!

Liikusin sel nädalal üle keskmise ehk isegi "palju".

Kui meenutan oma kaalulangetamise programmi algust, siis Liana juurde Tervisetuppa minekul oli trepikõnd mulle ikka tõeliseks katsumuseks - hingeldasin veel jupp aega peale seda kui olin jõudnud 7. korrusele. Nüüd on seda jäänud tunduvalt vähemaks. Ja see teeb vaid rõõmu!

Peale trepikõnni harrastasime veel kepikõndi ja ka täiesti tavalist kõndimist. Sõber "Endomondo" andis kahe päeva distantsiks kokku umbkaudu 20 km.

Kuigi ilmad on jahedamad, jätkan veejoomist ja püüan enam-vähem õigesti toituda.

Ning tulemuseks -0,4 kg! Ja nagu juba alguses mainisin, siis kauaoodatud esinumbri vahetus!!!

Ja nüüd üks tore meenutus! Käisin külas, kus pakuti suppi, mida poleks ealeski ette kujutanud - makaronisalatisuppi! Inimeste leidlikkusel ei ole piire! Geniaalsele supiideele tulnud kokk rääkis selle valmimise loo:
Suurtel üritustel jääb alati salatit teiseks päevaks alles, aga tavaliselt tahetakse järgmisel hommikul midagi sooja, ehk siis suppi. Mida teha järelejäänud makaronisalatiga, mis on veel täiesti söögikõlbulik?
Sellest saabki suussulava supi!!!
Selleks tuleb lihtsalt võtta pott, täita veega, lasta korraks keema, lisada puljongikuubik, salat, segada ja pisut keeta.
Siis aurav supp taldrikusse ja HEAD ISU!!!

5. nädal

5. nädal nagu väike "juubelinädal" sai küll tähistatud uhkelt. Sellesse nädalasse mahtus palju-palju uut ja huvitavat, muuhulgas paar imelist päeva koos armsate sõpradega kaunis kuurortlinnas Haapsalus. Nautisime häid ja veel paremaid sööke-jooke ning meelelahutust ja vaatamisväärsusi, mida sel imekaunil linnakesel meile pakkuda oli (parasjagu oli ka "Valge Daami Aeg").

Sellesse nädalasse mahtusid veel mu kahe vanatädi sünnipäevad, kus sai samuti head ja paremat ampsatud...

Ning siis läheneski juba Tervisetuppa-minemise-päev - ups, ja ma olin eelmisel korral rõõmsalt lubanud, et ma võin rääkida oma päevamenüüst ja lasta seda kaaslastel analüüsida...
Ega see nüüd ideaalne olnud, aga mitte ka ka kõige hullem. Sain kaasa olulised märksõnad, mille olin "unustanud": Aga vahepalad? Ja puuviljad?
Olin neist tegelikult ju kuulnud ka, aga ju siis oli pidevalt kiire, et ununes lihtsalt (loe: "loll, kes vabandust ei leia")...

See päeva- ja nädalamenüü kirjapanek ja analüüs tuleb igatahes kõvasti kasuks, sest siis saab vajalikke näpunäiteid selle kohta, mis on hästi või mida oma valikutes täiustada.

Vaatamata oma niiöelda "ebakorrapärasele toitumisele" jõin vett ikkagi suurtes kogustes ja küllap see mind "päästiski".

-0,9 kg, millega jäin taaskord väga rahule. Ja kokku juba -6,7 kg!!!

Tänud toetuse ja abi eest Lianale ja oma vahvatele kaasvõitlejatele! Edu meile kõigile!!!

 

4. nädal

4. nädalal käisin kolmel päeval sõjapõgenikuna osalemas massistseeni-filmivõtetel.
Tõeline katsumus 30- ja enamakraadises kuumuses, olles kostümeeritud "korralikuks rasvapõletuseks" (seljas olid villane kleit, villane kampsun, villane suurrätt).

Ja nii me seal siis kõndisime, seisime, jooksime, kukkusime, lamasime (vastavalt sellele, mida teha kästi) need 3 pikka päeva...

Stopp! (paus) Algpositsioonidele!

Need 2 sõna muutusid lõpuks juba "kardetuimateks"... kui mõnda paarisajameetrist tolmust ja kivist teelõiku tuli kõndida üha uuesti ja uuesti...

Süüa anti laagriplatsil väga hästi - 3 x päevas olid mitmekäigulised toidukorrad, vahepalaks puuvilju, joogivett oli piiramatutes kogustes ja tulemuseks, millega kohe väga-väga rahule võin jääda, oli koguni -1,7 kg!!!

Lihtsalt imeline!

 

3. nädal

Käib töö ja vile koos... Kuna ilmad ikka endiselt "troopilised", siis harjusin varase tõusmisega juba ka ilma "mobiilse äratuskellata", et võtta ette väike rattasõit, rohida põllul või laduda puid. Kuumuse üle ma ei nurise, kuigi vahel otsin ikka varju ka..., aga kohe tunnen, kuidas "rasvad sulavad".

Pean tõdema, et nende mõne nädalaga on minuga toimunud ime - kui varem suutsin vabalt süüa 2-3 korralikku taldrikutäit korraga, siis nüüd, juues vett "söögi alla ja peale", piisab täiesti vaid 1 keskmisest või isegi väiksemat sorti portsjonist. Ja eks kuuma ilmaga on ka väiksem isu ning olgem ausad - ega ei viitsigi eriti kaua kuuma pliidi ääres kokata.
Mõnusaks ja jahutavaks vahepalaks oli rahvustoit kama!!!
Ohh, ja millist imehead jahutust pakkus veel jäätis!!! Seda sai nii mõnelgi õhtul peale ujumist manustatud.

Liikumise osas ei saa muidugi selliste suurepäraste ilmadega ei üle ega ümber ujumisest!!! Seega on vesi saanud vaieldamatuks lemmikuks: nii sees- kui välispidiselt...

Olen ülimalt rahul sellega, et vaatamata maiustamisele jäätisega (ega ma ei tarbi mingeid mahlapulki ega lahjasid jäätiseid, vaid eelistan ikka hääd koorejäätist...), oli tulemus siiski "miinustes"!!! Ja tervelt -0,9 kg!

Suvi on lihtsalt imeline ja see 3 liitrit vett päevas teeb minuga imesid, et seda kõike nautida järjest kergemana!!!

Aitäh Sulle, Liana, et toetad ja julgustad mind selles ettevõtmises!!!