22. - 25. nädal (P&P ehk paastulaager ja pühad)

Jällegi on jäänud mu postitustele pikem paus. Sellesse aega mahtus nii-nii palju uut!

Alustaks muidugi sellest, kuivõrd ma kartsin paastulaagrisse minekut - no ikka kohe hullusti kartsin. Olin lugenud mingeid paastumisega seotud foorumeid ja see kõik hirmutas mind ikka korralikult... Kartsin meeletult, et kuidas ma selle ilma-toiduta-nädala üle elan ja teatud protseduure kartsin loomulikult ka. No jänes, mis jänes...
Palju oli seda, mida proovisin / kogesin elus esimest korda!

• Esimest korda elus paastusin ja seega 1. paastulaager
• Võimlemine gymstickiga
• Vesivõimlemine spets-kinnastega (sõrmede vahel olid justkui ujunahad, seega käte asemel olid hoopis lestad)
• Seljavenituslaud, millel sain peaaegu igapäevaselt pea-alaspidi "rippuda"
• Esimest korda elus võeti veenist verd. Seda protseduuri polnud mul aega kartagi, sest kui läksin arstilt enne võimlemist küsima, mis ajal võiksin tulla verd andma, ütles ta, et teeme selle kohe ära, mis siin enam oodata... Ja nii läkski! Ellu jäin ja võimlemise ajal ei kippunud isegi pilt tasku minema.
• Soolepuhastused - no neid kartsin ikka täitsa paaniliselt. Aga ei olnudki midagi väga hullu...

Ja lisaks "hoiatati / hirmutati", et esimesel korral paastudes võib 2. või 3. päeval ikka väga halb enesetunne olla. Ju ma siis olen mingi erand, sest mul ei tulnudki sellist päeva. Minu õnn muidugi, sest ega ma tegelikult peavalu ega halba enesetunnet ju igatsenudki.
Enesetunne oli lihtsalt super...ei isegi hüper, energiat jagus erinevateks trennideks ning kaal muudkui langes! Tegevust jätkus nii, et puhata polnud eriti aegagi... hommikul varavalges üles, hilistel öötundidel magama. Aga niiiiiiii mõnus ja lõõgastav oli see nädal!

Ja oh seda rõõmu, 2.advendi hilisõhtul sain teist korda tädiks!!!

Oi, kui palju positiivset mahtus sellesse nädalasse!

Räägiks siis numbritest ka: kaalukaotus nädalaga - 5,7 kg, sh 5-päevase paastuga - 5,2 kg.
Siinkohal väike LoodusSpa nali: Lihtsa vaevaga - 5,2 kg - isegi pole pidanud sööma ega süüa tegema!

Arstikabineti vahvaid ütlemisi:
Kuna olin arstivastuvõttudel ja ilmselt ka muidu rõõmsameelne, siis hommikuti tervitas arst mind: "Tere hommikust! Kuidas läheb, Päike?"
Vererõhku mõõtma hakates vaatab eelmise päeva veeniverevõtmise kohta käel ja teatab rõõmsalt: "Oi, milline sinikas! Selle saate mälestuseks kaasa!"

Paastust taastumise esimesed päevad läksid ilusti, aga siis algasid juba esimesed "jõulusöömingud" ning asi väljus kontrolli alt. "Eks järgmine kord olen targem", jääb nüüd tagantjärgi enda lohutuseks öelda.

Ja siis tulidki juba jõulud ning aastavahetus. Ega ma eriti end tagasi hoidnudki, püüdsin vaid veidi vähendada nisu- ja piimatooteid, mis toidutalumatuse testist välja tuli.

Nii hästi või halvasti kui see ka siis õnnestus.

Uuel aastal Tervisetoas kaalule astudes ei oodanudki miinust, +1,1 kg oli täitsa ootuspärane tulemus. Nüüd on jälle aega hakata miinuseid koguma, sest uus aasta ju uus algus!

 

Anni võit

26 september 2013 lõuna ajal sirvisin ajakirja, ei mäleta täpselt millist, aga silma hakkas kena punapäine naeratav daam, kes kutsus oma tervisetuppa inimesi, kel probleemid kaaluga. Probleem oli suur, sest kaal oli ka suur, oma 159 cm kasvu juures üle kaheksakümne kilo. Trepist ülesminek võttis ähkima ja kingapaela kinnipanemiseks pidi ka jala kuhugi kõrgemale toetama. Kunagi käisin kaalujälgijates ja sain isegi kuldkliendi staatuse, aga see oli kahjuks mööduv trend. Ja nüüd siis, nähes ajakirjas seda säravat inimest, isegi midagi mõtlemata võtsin automaatselt telefoni ja helistasin ja sama päeva õhtul olingi esimest korda Liana juures tervisetoas. Muidugi enne seda pugisin ikka kõhu kõvasti täis, et ei tea, millal jälle saab. Mäletan, et ostsin rasva sees keedetud moosipontšikuid, mingi lehttaignaga õunastruudli ja lehttaigna kohupiimapiruka, sõin kõik ära, kõhu nahk tahtis rebeneda, aga andis ikka veel järele. Liana juures pandi kaalule ja see näitas 80,8 kg. Nii sai alguse minu sõprus Liana ja kaalu langetamisega.

Ega see kaalu langetamine kerge olnud, sest mulle meeldib hästi süüa.
Iseenesest midagi keerulist ei ole, aga oma minaga peab kokkuleppele jõudma ehk see „klik“ peab peas ikka ära käima ja siis on juba kerge hakkama saada.

Kõigepealt tuli paika panna eesmärk , aga kui ruttu selleni jõuda, minul täpselt aega ei olnudki. Olen kaalude tähtkujus sündinud ja igavene kaaluja ja kuna antud lubadusi püüan alati täita, siis otsin selliseid lubadusi, mis annavad nagu kummipael venida, aga samas lõpuks saavad need täidetud. Nii et igaks juhuks oli mul paika pandud omateada kaval soov, et nädalas ei tohiks enam juurde tulla. Olgu või null, aga peaasi, et plussi ei tule. Ja kui ka tuleb, pole hullu, ei maksa sellest stressi langeda.
Päevane kaloraaž välja arvutatud ja toiduring paika pandud, tuli hakata seda ellu viima, mis tähendas igapäevast ülestähendamist, mida oled söönud. Ja lausa uskumatu, mis siis välja tuli. Igasugu mõttetud ampsud (põhiliselt maiustused) andsid päeva peale mõttetud kalorid ja toiduring oli ka balansist väljas. Oli tegu köögivilja osa energia kättesaamisega, sest magu sai enne täis porgandist, kapsast, kaalikast, kui vajalikud kalorid kätte said. Aga tegelikult, kui päeva peale see kõik ilusti ära jagada, siis oli juba teine tera. Samas olin harjunud rohkem valkusid sööma ja siin oli probleem, et üle ei tarbiks. Ka õunu olin varemalt kilode viisi söönud, kuid nüüd oli päeva peale kolm peopessa mahtuvat õuna ainult ette nähtud. Süsivesikuid seevastu ei tarbinud nii palju, kui vaja, aga kui hommikul putru hakkasin sööma, siis läks ka see korda.

Liana viis meid ühel õhtul jooga trenni ja kuna mulle see väga sobis, siis jäingi joogaga tegelema. Mul on istuva tööviis ja lisaks joogale püüan nädalas vähemalt kolmel korral pikema jalutuskäigu teha.

Mulle meeldis väga iga nädal tervisetoas käia, ma kohe ootan seda, sest sealt sai nii suure positiivse energia laengu järgnevaks nädalaks. Koos käis palju erinevaid inimesi ja kõik nad olid tohutult positiivsed ja meil oli palju üksteisele uut jagada. Iga kord on Lianal ettevalmistatud erinevad ja väga huvitavad teemad ja muidugi alati ka põnevad ja maitsvad toiduretseptid.

Peaaegu aastaga kaotasin 19 kg ja siis tuli seda uut kaalu ka säilitada. Tervisetoas käin edasi, sest teiste toetus on oluline. Kui mõned lisagrammid, -kilod on ligi hiilinud, siis jätkan toiduportsude kirjapanemist ja kohe aitab. Kindlasti ei tohi ära unustada vee joomist ja liikumist.

Paastu 10. päev

Ja ongi aeg kirja panna  paastuperioodi viimane osa - 5 päeva paastumist ja 5 päeva taastumist. Käes on kokkuvõtte tegemise aeg. Et mida see aeg siis mulle andis:

Kaalulangus 3,9 kg (millest osa taastub jälle sööma hakates).

Ennast ära kuulatud.

Olevikuga rahu sõlminud.

Tulevikuplaane palju.

Iga päev vähemalt 7 km kõndi.
Kepikõnd on praeguseni "täitsa veres". Käin aga edasi küla vahet, kepid hoogsalt ette-taha vihisemas. Vaatamata ilmale, teeoludele, tihedale päevaplaanile ja väsimusastmele - ikka ajan ennast välja. Ja väljas olles tuleb viitsimine jälle peale.
Muideks - soovitan soojalt kõikidele! Praegu on kepikõnniks ideaalne aeg - väga libe ei ole, mega külm ei ole, silmailu on aga igal pool! Jõulumeeleolu näeb akendes ja õuedes, üks uhkemas tuledesäras kui teine! Nii et selline spordiliik annab midagi nii kehale kui vaimule!

Toit on kõikide meeltega nauditav – milline välimus, lõhn, maitse! Kõik söödav on õige maitsega – magus on väga magus, soolane tõesti soolane, hapu teeb lõbusaks!
Milline rõõm on pärast paastu ükskõik millisest palukesest! Iga köögivili - ka see mittelemmik - maitseb imehää! Ilma soolata, rasvaineta – ikka nii hää!
Ja kõht – see saab imeruttu täis! Selline tunne on, et võtad suutäie ja – täis ta ongi!
Aeglane söömine kukub hästi välja! Mitu korda see oligi?! Kas 33?! Pole probleemi!

Pisut kolm-on-seltskond Elust ka:

Pärdil on Elu Esimesed Jõulud! Küll ta armastab kuusepuud ja ehteid! Ta ei raatsi isegi magama  minna puukesest kaugele.

Maijal on uus Suur Sõber - Harald! Ta on väga rahul ja enam ei nuta öösiti.

Harald Pintselsaba on hästi kohanenud. Küll ta on intelligentne loomake - isegi magama sätib ennast raamaturiiulisse!

Lõpplause: Suvist vormi loo aga talvel (rege rauta suvel jne)! Ja minu suvi algab juba jaanuaris – reisiga Autraaliasse, kus ongi suvi!

Unistuste täitumist teile kõigile!

 

 

 

Paastu 9. päev

Pühapäev, ehk siis paastust taastumise eelviimane päev, oli väga tore. Jälle küll pisikeste kõrvalekalletega normist (piiiiiiiiiiiisike pokaal šampust ja tükike torti), aga asi ole seda ka väärt.

Privileg Day Spa sai 5 aastaseks ja ikka on suur rõõm, kui sõbranna teeb nii kvaliteetset tööd, et firma peab vastu!
Kellel plaanis muutuda kaunist veel kaunimaks - siis seda firmat võin südamest soovitada (leiad Facebook`st - Blanka Iluteenused).
Suur oli rõõm, kui võitsin ühe peo peavõitudest (sedelid päkapikumütsi sees ja asi paljudvõitis ainulaadse Privileg Day Spa paketi, mida teostatakse 4-käel samal ajal - näohooldus koos tai jalamassaažiga;e silmade all ausalt)! Sellest protseduurist olin varem kuulnud ja mõelnud, et ühel päeval... ainulaadse Privileg Day Spa paketi, mida teostatakse 4-käel samal ajal - näohooldus koos tai jalamassaažigaTegemist on ainulaadse Privileg Day Spa paketiga, mida teostatakse 4-käel samal ajal - näohooldus koos tai jalamassaažiga;mida teostatakse samaaegselt neljal käel - näohooldus ja tai jalamassaž!
võitis ainulaadse Privileg Day Spa paketi, mida teostatakse 4-käel samal ajal - näohooldus koos tai jalamassaažiga;Aitäh, Blanka!

Veel üks pisike, aga tähtis, tähelepanek sünnipäevapeolt - mu Jumal, kui hästi istub mu kleit! Ja seda märkavad ka teised! Komplimendid on alati olnud naisterahva puhul edasiviivaks jõuks. Kleit on muidugi ilus ka!
Aitäh, Margit Salk!

Aga päev polnud ammugi veel läbi. Nüüd siis päeva parema osa juurde!
Sellel kaunil advendiõhtul sai Oma Kodu kassipoiss Harald Pintselsaba (algse nimega küll Kisku Kasside Turvakodust)!
Harald on oma Elu esimesed 8 kuud veetnud hoiukodus ja muutunud pisut kurvaks, nähes teiste kiisude kojuminekuid. Tema, kes ta oma suure südame ja hoolimisega on neid päevast-päeva pesnud, magama minnes soojendanud ja muidu silma peal hoidnud.
Nii, nagu kodus transpordipuuri ust paotasime, olid Maija ja Pärt kohe uudistamas! Maija, kes hoiab teistest kassidest kõrvale ja isegi väikesele Pärdile näitab vahel, kui laiaks läheb ta suu, kui vali sisin sealt tuleb ja kui pikad küüned tal on, kui Pärt peaks veel sammukese lähemale tulema, käitus täiesti teistmoodi. Ta ronis kohe nii sügavale puuri, kui sai ja andis Haraldile tere-tulemast-musi!
Harald on tore! Harald on suur (8 kuune kassipoiss kaalub 6,8 kilo), aga mitte paks, vaid täissoliidne! Harald on arukas! Ja - kuidas on see küll võimalik - Harald on väga Huberti sarnane! Isegi parema jala siseküljel on samasugune must käpakujuline jälg, mida ma kutsusin Huberti õnnemärgiks ja millest inspireerituna tegin ka oma paremale käele Lucky Cat tattoo! Ma arvan, et Hubert saatsi mulle Haraldi! Sest kuidas teisiti saab olla, et kaks kiisut näevad välja nagu vennad?!
Aitäh, Hubert!

Milline imeline päev!

Ma ei väsi tänamast! Sest - on, mille eest!

Paastu 8. päev

Ah et öökullitüüpi inimene?! Laupäeva hommikul olin üleval juba kl 6! Nagu kägu!
Mõne asja suhtes tuleb paastulaagris sisseharjunud rutiini muuta.  Mis, täna ei saagi klistiiri?! Ei saa jah, nüüd tuleb hommikuti ilma selleta hakkama saada!
 
Plaanis oli sõita Aegviidu Jõululaadale MTÜ Kass&Pojad imearmsaid jõulutaadi kingikoti asju müüma - väiksemad ja suuremad pehmed mängukiisud, nii lastele kui lemmikloomadele häädmeelt tegevad kõrisevad hiirekesed, kindad-sokid, eriti edevad helkurid, imelised kunstniku käe alt tulnud jõulukaardid... Kõik valmistatud vabatahtlike poolt õhtuti ja selleks, et mõni tänavakiisu muuta kojuminekuvalmiks.
 
Eks mul kiire oli. Ja tuhat mõtet peas.
Korraga hakkasid teeäärsed kased hirmuäratava kiirusega mulle lähenema.  Viimasel hetkel ja kuidagi suutsin nende eest kõrvale keerata. Ja seal ma siis olin - käed-jalad värisemas, kõik käsitöökassid autos pilla-palla laiali, auto ise aga põhjapidi kraavis kinni.
 
Vaatamata sellele situatsioonile tegi südame soojaks see, et head inimesed pole Eestimaalt kuhugi kadunud (nagu ikka tavatsetakse siunata). Kinnipidajaid oli palju ja kuigi nad ei saanud mind mitte kuidagi aidata, oli lohutav ka nende kaasatundmine.
Minu pisike Yaris oli nii tugevasti kõhu maasse pannud, et teda ei liigutanud mitte üks vägi. Isegi mitte siis, kui peatus kogunisti 4 autot ja nende juhid panid oma rammu välja. Kaks autot nendest olid juba samal hommikul sellise juhtumise üle elanud. Sest lumesahale tuli tali ootamatult...
 
Mu väike ei liikunud ka kõikidele pingutustele ja headele soovidele vaatamata mitte sammukestki. Üks peatunud autojuht viis mu lähedal asuvasse talusse sooja ja traktori järele maad kuulama.
 
Talu tundus kuidagi tuttav, kuigi paksu lume all peidus. Astusin jalgu lumest puhtaks trampides uksest sisse ja - seal ta oligi! Ave Nahkur isiklikult! Oma Raudoja Kõrtsitalus (Anija vald, Raudoja küla, Raudoja Kõrtsitalu)!
Olin suvel korduvalt sellest kohast mööda sõitnud ja mõtelnud - järgmine kord on aega peatuda ja kaema minna. Alles eile, kui tekkis mõte blogi nime osas, ütlesin - tahan näha Ave Nahkurit! Ja - täna nägingi! Soovid täituvad. Aga armas Jumal, mitte nii kiiresti ja sellisel moel!

Minu ja Yarise väljapäästmiseks läks vaja nelivedu, köit ja nelja tugevat meest. Nelivedu tuli peatselt, aga mehi nappis. Korraga peatus väikebuss. Oh-hoo! Ma ei uskunud oma silmi - sealt hakkas välja tulema pikkasid tugevaid mehi - just minu autolükkamiseks loodud!

Ja - teel tagasi ma olingi! Ära minnes soovis üks meestest mulle veel head päeva. Ja lisas - kõik halb on juba ära juhtunud, edasi saab minna ainult paremaks!
Tal oli õigus. Juba see õnnetus oli väga õnnelik - vastutulijaid polnud, teepiirdest sain edasi libisetud, enne kaski kõrvale pööratud, paremal pool teed oli aga veehoidla...

Tunnise hilinemisega jõudsin Aegviidu Jõululaadale. Ees ootas hubane rahvamaja ja soe vastuvõtt. Minu kotist väljavõetud pehmikud leidsid endale kiirelt uued perenaised ja -mehed.
On asju, mis teevad südame soojaks. Aga eriti soojendab see, kui need asjad lähevad õigetele inimestele, kes tunnevad nendest suurt rõõmu!

Laadal juhtus minuga veel üks ime. Üks kena naine tuli uurima, kas on äkki Kass&Pojad koduotsivate kiisude seas ka mõnda noorukest triibikut. Selgus, et tegu on inimesega, kelle kohta olen lugenud ja kes töötab loomaterapeudina - Kristi Raava!  Olen palju mõelnud, kuidas end arendada mulle südamelähedasel teemal. Ja juhtusingi kokku õige inimesega! Nüüd on mu ees kõik teed valla!

Pärast sõitsin koju nagu pliiats - sirge seljaga rooli ja istme vahel (loodetavalt mitte kõige tuhmim värv karbis). Ilusti ja ilma viperusteta saingi tagasi.

Õhtu päädis Tsiklimeeste Jõulupeoga, kus pisut eirasin paastust väljatulemise korda ja võtsin mõned snäkid. Vaatasin varieteetruppi ja mõtlesin nende ülisaledate tüdrukute peale - tantsivad küll täpselt laua ees, aga kas nad tohivad endale selliseid snäkke lubada?! Minu Elu on tõesti hea!

Päeva kokkuvõte - kurb algus, õnnelik lõpp. Nagu ikka ilusates muinasjuttudes (ah jaa, sõbranna tõi mind jõulupeolt koju ja tuli ka tema auto teele tõmmata)!

Paastu 7. päev

Juba varahommikul avastasin endas nii palju ülepulbitsevat energiat, et tekkis tahtmine varajase hommikvõimlemise soojenduseks teha mõned kepikõnniringid.
Keha hakkab harjuma varajase ärkamisega ja tekib mõnus rutiin. Uskumatu, et nii vähe aega ongi vaja, et uus ja tervislik asi "külge hakkab".

Hommikvõimlemise ajal treeneri küsimuse peale, et kuidas te ennast täna ka tunnete, ei vastanud mitte keegi "hästi" (haa - mitte ka "halvasti"), vaid kolmel keelel "väga hästi" (eesti, vene, inglise).

„Kes tahab olla tugev ja terve ning nooreks jääda, olgu mõõdukas, treenigu keha, hingaku värsket õhku ja ravigu oma häda pigem paastumise kui arstirohuga.“ Hippokrates
Nii see täpselt ongi!

Mis võiks küll olla mu paastublogi nimeks?!
No alles laagri lõpus nägin, mis külas me asume! Vaadates küla nime sai kohe selgeks - "KUIDAS KIISU MURI KÜLAS KÄIS" (inspiratsioon saadud Ave Nahkuri paastupäeviku pealkirjast „Meie küla eided kannatasid nälja käes").
Tahaksin väga kohtuda Ave Nahkuriga. Tema paastupäevik on siiras ja tema pildid muhedad! Kindlasti on tegemist väga toreda inimesega (sest paastulaagris käivadki ainult toredad inimesed)!

Mis siis veel ?!
Doktori soovitusel mõtlesin suurelt ja südamest välja, mida ma Jõuludeks soovin! Nüüd jääb üle oodata vaid täitumist!

Vaatame siis, mida Jõulud ja Aastavahetus toovad!

Kõik Loodusspaa personal on tänu väärt. Aga eraldi tahaksin tänada:
Arst Tanja
Administrator Marika
Massöör Tiia

Tahaks lennata! Sõidan koju (porgandimehu purk kaasas)!

Paastu 6. päev

Täna oli imeline päikesepaisteline päev! Esimest korda siinoleku ajal! Nii et lõpuks ometi saab öelda – päike, õhk ja vesi, need me sõbrad kolmekesi! Sest õhku ja vett on saadud varem siin küllaga!

Hakkasin paastust välja tulema. Soovitatakse, et see võiks kesta sama kaua, kui paast ise. Mul on varasemast ajast tehtud toiduainete talumatuse test ja see tegi valiku lihtsamaks. Variandid oleks olnud keefir, porgandimehu või vedel pudrutaoline vedelik. Mulle sobib väga hästi kõiksugune köögivili ja seetõttu sain purgi Salvesti Porgandimehu! Põnn, alates 4. elukuust! Purgisisu kokku andis 206,4 kcal! Nii et täna tublisti söödud! Ja küll see maitses hää! Ja kui palju seda oli! Kõht sai nii täis!

Tegin ka väikesed „inimkatsed“ (enda ja sõbranna peal). Olen ise teinud mitmeid teste, et teada saada kehale sobivad söögid—joogid ja nüüd vaatasin, et kuidas läheb sõbrannal. Temale oli siin pakutav test Elu teine. Nii pulsi järgi määratav ajurveeda test, kui vereproovi alusel tehtav toiduainete talumatuse test põhiosas kattusid! MOTT (mida oligi tarvis tõestada)!

Mis võiks veel olla paastu märksõnadeks?! Rahu, Rahulikkus (mina täna eirasin seda, kihutasin trepist üles ja kukkusin).
Saunas oli arutelu sellel teemal ja järelduseks saime, et paastujad on head ja naeratavad inimesed! Mida päev edasi, seda leebemaks muutuvad (või ei jaksa lihtsalt iga asja peale (üle)reageerida). 
Üks mees olla isegi oma kaasale öelnud, et võimaldab talle igal aastal laagriskäigu, sest pärast seda on naine kodus eriti leebe ja heatujuline! Kodurahu huvides – ideaalne paik! 
Juba Piiblis on kirjas, et viletsal on kõik päevad pahad, aga rõõmsal südamel on alati pidu (Õp 15:15).

Kui minu paast tundub hirmutav, siis võib valida mõne teist laadi paastu. 
Paastuda võib näiteks sellest, millega ollakse liiale mindud või mida tahetakse muuta, näiteks televiisorist, arvutist, Facebook`st. Selle asemele võib võtta midagi uut ja huvitavat. Või midagi, mis kaua edasi lükatud-veeretatud.
Käes on Jõuluaeg – tee kellelegi head! Aita loomakesi, vanureid või mine räägi naabritega.

Minu jutust võib jääda mulje, et siin on kõik vaid hästi ja väga hästi.
Aga mis on Loodusspaa miinuseks?! - Kuri naaber!