Alustaks muidugi sellest, kuivõrd ma kartsin paastulaagrisse minekut - no ikka kohe hullusti kartsin. Olin lugenud mingeid paastumisega seotud foorumeid ja see kõik hirmutas mind ikka korralikult... Kartsin meeletult, et kuidas ma selle ilma-toiduta-nädala üle elan ja teatud protseduure kartsin loomulikult ka. No jänes, mis jänes...
Palju oli seda, mida proovisin / kogesin elus esimest korda!
- Esimest korda elus paastusin ja seega 1. paastulaager
- Võimlemine gymstickiga
- Vesivõimlemine spets-kinnastega (sõrmede vahel olid justkui ujunahad, seega käte asemel olid hoopis lestad)
- Seljavenituslaud, millel sain peaaegu igapäevaselt pea-alaspidi "rippuda"
- Esimest korda elus võeti veenist verd. Seda protseduuri polnud mul aega kartagi, sest kui läksin arstilt enne võimlemist küsima, mis ajal võiksin tulla verd andma, ütles ta, et teeme selle kohe ära, mis siin enam oodata... Ja nii läkski! Ellu jäin ja võimlemise ajal ei kippunud isegi pilt tasku minema.
- Soolepuhastused - no neid kartsin ikka täitsa paaniliselt. Aga ei olnudki midagi väga hullu...
Enesetunne oli lihtsalt super...ei isegi hüper, energiat jagus erinevateks trennideks ning kaal muudkui langes! Tegevust jätkus nii, et puhata polnud eriti aegagi... hommikul varavalges üles, hilistel öötundidel magama. Aga niiiiiiii mõnus ja lõõgastav oli see nädal!
Ja oh seda rõõmu, 2.advendi hilisõhtul sain teist korda tädiks!!!
Oi, kui palju positiivset mahtus sellesse nädalasse!
Räägiks siis numbritest ka: kaalukaotus nädalaga - 5,7 kg, sh 5-päevase paastuga - 5,2 kg.
Siinkohal väike LoodusSpa nali: Lihtsa vaevaga - 5,2 kg - isegi pole pidanud sööma ega süüa tegema!
Arstikabineti vahvaid ütlemisi:
Kuna olin arstivastuvõttudel ja ilmselt ka muidu rõõmsameelne, siis hommikuti tervitas arst mind: "Tere hommikust! Kuidas läheb, Päike?"
Vererõhku mõõtma hakates vaatab eelmise päeva veeniverevõtmise kohta käel ja teatab rõõmsalt: "Oi, milline sinikas! Selle saate mälestuseks kaasa!"
Paastust taastumise esimesed päevad läksid ilusti, aga siis algasid juba esimesed "jõulusöömingud" ning asi väljus kontrolli alt. "Eks järgmine kord olen targem", jääb nüüd tagantjärgi enda lohutuseks öelda.
Ja
siis tulidki juba jõulud ning aastavahetus. Ega ma eriti end tagasi hoidnudki,
püüdsin vaid veidi vähendada nisu- ja piimatooteid, mis toidutalumatuse testist
välja tuli.
Nii
hästi või halvasti kui see ka siis õnnestus.
Uuel
aastal Tervisetoas kaalule astudes ei oodanudki miinust, +1,1 kg oli täitsa
ootuspärane tulemus. Nüüd on jälle aega hakata miinuseid koguma, sest uus aasta
ju uus algus!
Lisaksin loo juurde P&P ehk paastulaager ja pühad - T&T ehk TUBLI TAIRI! Igas olukorras, uues ja juba tuttavas, hästi hakkama saadud!
ReplyDeleteMa muidugi ei hakka mainima, kes Tairile paastulaagri mõtte andis ja isegi samal ajal seal oli... Mina olen igati 1-2 x aastas paastukuuri poolt - teades, kui palju head see teeb nii tervisele kui vaimule.
Nooh, et aga need pühad kohe pärast seda pidid tulema... Ja läinud aastal veel nii pikad...
Igatahes on pühad nüüd läbi ja aeg uue aasta lubaduste nimel tegutsema hakata!
HEAD UUT KAALULANGETAMISE AASTAT!