Hommikusöök-kas süüa või mitte?

Väga paljud tervist väärtustavad inimesed peavad hommikusööki päeva tähtsamaks toidukorraks. Väga paljudel see ka ununeb või muutub läbi aastate üheks ja samaks.

Kas Sina oled hommikul kodust lahkunud ilma hommiksöögita? Öeldes siis, et homsest hakkan korralikuks, täna ei isuta, on kiire vms? 

Kas Sinu hommikusöök kordub päevi, nädalaid või isegi aastaid? 

Kas enam ei tahagi sedasama toitu, aga ei tule pähe ka mõni uus geniaalne menüü?

Hommiksöögi tähtsus seisneb eelkõige selles, et pärast pikka ööd on keha olnud ilma toiduta ja kui jätta vahele ka hommiksöök, siis võib organism minna stressiseisundisse. Kui on soov kehakaalu korrigeerida, siis seda on stressis kehaga väga raske Ellu viia. Paljud arvavad ekslikult, et kui jätta hommikusöök söömata, siis saab kehakaalu kiiremini korda. Tegelikult põhjustab ärajäetud hommiksöök ülesöömist- näiteks võib selle tõttu kaduda kontroll söömise üle õhtul ja kuidagi ei suudeta söömist lõpetada. 

Uus päev toob endaga kaasa ka uued ülesanded ja ettevõtmised. Korralik hommiksöök aitab parandada keskendumisvõimet, mõtlemist, mälu ja isegi tuju. 

Erinevatele inimestele sobib erinev toit. Toidu sobilikkust just Sinule tunnetad sellest, kuidas ennast pärast hommiksööki ja päeva jooksul tunned. 

Kui hommikusöök sisaldab valku, kasulikku rasva ja aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, püsib kõht pärast sööki pikemalt täis. Peamise osa võiksidki moodustada aeglaselt imenduvad süsivesikud. Oluline on jälgida, et toidu glükeemiline indeks oleks madal, sest siis püsib veresuhkur pikka aega stabiilsena.

Puder – kõikvõimalikud erinevad variandid, n: kaerahelbed, rukkijahu, tatar, hirss, 4-vilja, 7-vilja jne.

Naturaalne müsli – ei sisaldada liigseid suhkruid ja on tervislik.

Täisteraleib, -sai, -sepik, -kukkel – aga vältida n: rohket võid, juustu ja vorsti.

Ka täisväärtuslik valk on heaks hommikueineks, n: piim, biokeefir, jogurt, kohupiim, kala, kana ja muna. Piimaga koos sobib kasutada kiudainerikkaid toiduaineid (täisteraviljatooted), mis aitavad üleliigse kolesterooli siduda ja organismist väljutada ning alandada vererõhku.

Puuvili on paljudele hommikusöögiks meelepärane, n: banaan on suurepärane valik neile, kes hommikusöögist eriti ei hooli.

Smuuti: puuviljad ja jogurt mikserdada, lisada pisut müslit või süüa kõrvale täisterakukkel ja ongi tegemist tervisliku hommikueinega.

Kohv on nii mõnelegi meist vaieldamatult hommikusöögi tähtis osa. Seda soovitatakse siiski juua mõõdukates kogustes.

Hommikuti oleks soovitav vältida suures koguses lihtsuhkruid, n: suhkrurikkad hommikusöögihelbed, saiad, koogid jms. Korraks on enesetunne väga hea, kuid mõne aja pärast on kõht jälle ja soov haarata uue snäki haarad järele. 

Enamik toitumisspetsialiste ütleb, et hommikusöök peaks meile andma 20–25% päevasest kalorivajadusest (www.toitumine.ee soovitusel võiks hommikusöök anda 15-20%). Tavalise toitumise korral on see umbes 300–350 kalorit. Paljud päeva jooksul söödavatest süsivesikutest võiks tulla just hommikusöögist. Ka hommikune maiustamine võib kõne alla tulla, sest mõistlikkuse piires hommikune maiustamine paksuks ei tee.

Kaalutõusu vältimine puhkuse ajal

Ka puhkusel olles on võimalik ühendada lemmiktoidud ja –joogid ning sealjuures hoida kehakaal stabiilsena. Võib-olla ei võtagi puhkusel olla kaalust alla, aga enne puhkust saavutatut kaalulangust on kindlasti võimalik säilitada. Peaasi, et ei kaoks meelest tervisliku toitumise kõige põhilisemad tõed-siis pole pärast puhkust muret riiete ega peegelpildiga.

ENNE PUHKUSELE MINEKUT ESITA ENDALE MÕNED KÜSIMUSED:

Kas oleks heaks väljakutseks, kui seaksid sellel suvel oma eesmärgiks vähemalt senise kaalu säilitamise?

Mis tunne oleks puhkusel olla ja seda eesmärki meeles pidada?

Mis tunne oleks päras puhkuselt naasmist?

NIPP NR 1: planeeri puhkuseplaanidesse liikumine
Puhkus on lõõgastumiseks ja energiavarude saamiseks, aga see ei tohiks olla vabandus tervislikest eluviisidest loobumiseks. Igal puhkusel on võimalik tegelda millegi füüsilisega. Seda enam, et füüsiline koormus lubab rohkem kaloreid tarbida. Puhkuse ajal on suureks plussiks see, et ei saa öelda vabanduseks-töö segab liikumist. Tutvu vaatamisväärsustega, kõnni, uju, sõida rattaga, mängi pallimänge–nimekiri kõikvõimalikest liikumisvariantidest on lõputu! Soovitus on liikuda vähemalt tund aega iga päev ja kaalutõusu pole tarvis karta!

NIPP NR 2: valmistu puhkusele minekuks
Valmistu pikaks reisiks n: bussi, rongi või autoga juba varem ette, võttes kaasa tervislikku näksimist. Alusta päeva korraliku hommikusöögiga ning varu päevaseks kergeks eineks kaasa n: salatilehtede ning muude köögiviljadega taskuleiba, puuvilju vms. Viivitused ja igavus – neid teeloleku paratamatusi ei tohiks näha ettekäändena näksimiseks. Söö parem regulaarselt ära üks korralik eine, et vältida kõrge kalorisisaldusega snäkke vms einete vahel.

NIPP NR 3: ole tähelepanelik väljas süües
Üheks suurimaks väljakutseks puhkuse ajal võib olla restoranis söömine. Kodus tead täpselt, mida toidukord sisaldab, väljas einestades võib seda üksnes aimata. „Aimamismängu“ vältimiseks esita küsimusi ning palu eritellimusi. Soovitav on tellida lihtsaid toite, nagu n: küpsetatud, röstitud või grillitud liha ja kala. Kalorite üleliigset tarbimist on võimalik kontrollida, vältides praetud toite. Jäta tellimata n: kaste ja juust, karastusjoogile eelista kindlasti vett. Need lihtsad reeglid vähendavad kalorisisaldust ja jätavad võimaluse ka mõne ainult sellel reisil saadava maiustuse jaoks. Väga tihti on võimalus võtta n: puhkusepakett ilma söökideta, või rentida tuba köögiga/kööginurgaga, kus on võimalik ise sobilikke eineid valmistada. Sel juhul jääb ära nö kohustuslik söömine ja kõik-on-makstud-tunne.

NIPP NR 4: väiksemad portsjonid
Puhkusel või mitte – portsjoni suurusest sõltub, kuidas Sul kaaluga läheb. Eelista väikseid portsjone, nautides neid maksimaalselt. Pidevalt laua ääres istumine ei ole hea, sest see viib mõtted toidule või alkoholile. Kui aga pead pikalt laua ääres istuma, siis hoia enda ees veeklaasi ja nihuta endast mittekavatsetud söögid kaugemale. Nii saad kontrolli söögi ja joogi üle, mitte vastupidi.

NIPP NR 5: pea piiri
Enese piiramine puhkusel olles pole küll lihtne, kuid see on vajalik ja väga heaks väljakutseks. Kindlasti tasub kontrollida magusa ning alkoholiga saadavaid kaloreid. Eriti palju kaloreid on peidetud alkoholi (n: „vihmavarjudega ehitud“ pilkupüüdvad joogid).

KUI HÄSTI ON SINUL TEEMA OMANDATUD-SEE SELGUB JÄRGMISTEST KÜSIMUSTEST:

Kuidas sobiks võtta ühe palliga jäätis suure ja lisanditega jäätise asemel?

Kas suudaksid paluda kaaslasel ära süüa pool Sinu magustoidust (eeldusel, et tal pole kaaluprobleemi)?

Kas saaksid juba enne puhkusele minekut läbi mõtelda, millal ja kui suures koguses alkoholi kavatsed tarbida?

Mõtted koondatud enda kogemustest, Tervisetoas vestelnutelt ja www.medicinenet.com

Kordades õnnelikum!

Inimkehas toimuvaid erinevaid reaktsioone tekitavad hormoonid ja organismis leiduvad keemilised ühendid. Nende reaktsioonide hulka kuuluvad ka hea ja halb tuju. Meie õnneks leidub looduses küllaldaselt aineid, mis teevad tuju paremaks. Üks kõige olulisemaid õnnelikkuse hormoone on serotoniin. Piisava koguse serotoniinita oleme ärevad ja mõned meist isegi agressiivsed. Kui serotoniini on küllalt, tunneme end rahuliku ja rahulolevana.

Paul Jenner kirjutas oma raamatus "Õnn. Õigus olla õnnelik." toiduainetest, mis mõjutavad tuju ja enesetunnet. Lisasin veel mõned teiste allikate enim nimetatud õnnehormooni vallandavad toidud ja tegevused: authenticdiscovery.com.au, shine.yahoo.com ning vürtsitasin seda kõike Tervisetoa osavõtnute eluliste kogemustega. Palju on võimalik ise ära teha, kuulates oma keha ja pakkudes talle just parimaid valikuid. Hakkame siis pihta!

Hooajaline kodumaine roheline köögivili, eriti lehtsalat. Foolhape ehk folaat. Foolhape, B9-vitamiin, esineb looduslikult roheliste lehtedega köögiviljades ja kaunviljades, aga enamus inimesi ei saa seda piisavalt. Foolhappe puudus põhjustab serotoniini taseme langust. Milline kogus? Üldiselt soovitatakse alates 300 gr päevas. Kas see on praegusel aastaajal keeruline? Sugugi mitte. Sest aiad lausa lokkavad lehtsalatist.

Kaer. Sellel traditsioonilisel hommikueinel on lausa võlujõud. Kaer sisaldab trüptofaani, mis on serotoniini prekursor, nagu ka B-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi, mis kõik aitavad närvidel püsida tervetena. Kausike päevas oleks väga hästi. Pool tassi kaerakliisid või terve tass kaerahelbeid alandab nn halva kolesterooli taset umbes 20%, samal ajal tõstes nn hea kolesterooli taset umbes 15%. Kaeral on ka vähivastane toime.
Kes näiteks armastab magusat ja ei saa ilma selleta elada-miks mitte võtta eraldi toidukorraks kausike putru kookospiimaga? Mõnus maius ongi käes. Ja tuju hea.

Nisuidu. Väga kõrge toiteväärtusega osa nisuterast, mis tavaliselt jahvatamise käigus eemaldatakse. Kuid seda esineb siiski täisteraleivas ja on võimalik ka eraldi osta. Nisuidu sisaldab türosiini, mis on dopamiini prekursor. Keha võib türosiini toota, kuid kindlasti ei ole halb tekitada enesele lisavarusid. Nisuidu sisaldab noradrenaliini (norefedriin) ja serotoniini algaineid. 30 gr peetakse sobivaks päevaseks koguseks. Nisuidu võib anda olulise osa päevasest magneesiumi, B6-vitamiini, foolhappe ja tsingi kogusest. Milleks tsinki vaja on? Tsingi puudulikkus on seotud halva mäluga, aeglase reaktsiooniga ja depressiooniga. Tsink võib noorendada harknääret, olulist immuunsüsteemi osa, on ajus toimiv antioksüdant, mängib olulist rolli mälu töös, tõstab testosterooni taset, mis omakorda muudab teid liikuvamaks.

Komplekssüsivesikud. Aju kütuseks on glükoos ja parim koht, kus ta seda saab on komplekssüsivesikutest ammendatav varu. Süsivesikud lõhustuvad aeglaselt ja annavad energiat püsivalt. Komplekssüsivesikuid sisaldavad kuivatatud oad, pasta, köögiviljad, teraviljatoidud ja leib. Kuidas see toimib? Komplekssüsivesikuid on õnnelikkuse toitained, kuna nad hõlbustavad serotoniini tootmist. Milline kogus? Et tunneks end rahulikuna, vajate umbes 30 gr süsivesikuid. Soovitus on päevasest kalorinormist vähemalt pool omastada komplekssüsivesikutest. Kahjuks enamik inimesi nii ei tee. Sportlased laadivad end komplekssüsivesikute abil, mis varustab neid lihaste jaoks vajaliku glükogeeniga. Kas esineb kõrvalmõjusid? Süsivesikud ei mõju kõigile samahästi-mõned inimesed tunnevad end pärast nende söömist loiult. Tunneta, mis tüüpi oled-kas sobib või ei.

Kreeka pähkel/-õli. Südame-veresoonkonna kaitse, kolesteroolitaseme normishoid, omega 3. Isegi veel 4 tundi pärast tarbimist toimib organismis kõrge produktiivsusega.

Mandel. Ajutoit, tugevdab närve ja toniseerib lihaseid. Mandlite puhul on saavutatud positiivseid tulemusi stressi ja depressiooni puhul ning vaimse ja füüsilise väsimuse korral, sest magneesiumi, kaltsiumi ja kaaliumi tasakaal mandlites aitab säilitada lihastoonust ja ennetada närvilisust.
Nii mandel kui ka kreeka pähkel on hea vahepala, eriti sobilik pikemaks sportimiseks kaasa võtta. Soovitus on eelnevalt mandlid/pähklid pakendada väikesteks portsjoniteks-käepärast täpne ühekordne kogus ja ei ole võimalust üleliigselt maiustada.

Cayenne pipar, tšillipipar jms „tuline“. Võib-olla ei ole tegemist toiduga, mida tahaks iga päev süüa, kuid see on üks võimalus, kuidas tõsta õnnelikkuse taset. Piprad sisaldavad kapsaitsiini - see on keemiline aine, mis põhjustab tulist tunnet. Lisaks sellele on ta ka valuvaigisti. Teravat pipart süües edastab kõrvetustunne sõnumi ajule, mis reageerides vallandab endorfiine, keha enda valuvaigisteid. Iga järgmise pipraga saab uue doosi.
Kui ei ole terava toiduga harjunud, siis alustada väikestest kogustest ja suurenda neid järk-järgult. Kui tuline liiga teeb, siis seda tunnet leevendab piimatoode ja tomatimahl.

Küüslauk. Hannoveri ülikooli uurijad, kes tegelesid küüslaugu mõju uurimisega kolesteroolile, tegid avastuse, et küüslauk tõstab tuju ning vähendab ärevust, ärrituvust ja väsimust. Tugevdab immuunsüsteemi, aitab võidelda vähiga, on antibiootikum, vere vedeldaja. Ah jaa, ning ta tõepoolest aitab meestel seksida, mis muudab neid (ja seeläbi ka naisi!) õnnelikuks. Milline kogus? Üks või kaks küünt päevas. Kas esineb kõrvalmõjusid? Lõhn. Kuid see kaob regulaarsel kasutamisel.

Banaan. Sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Uuringud on näidanud, et kahest banaanist saadud energiast piisab 90-minutiliseks treeninguks. Pole siis ka ime, miks banaan on sportlaste nr. 1 puuvili.
Banaan aitab depressiooni vastu. Vastus seisneb selles, et banaan sisaldab trüptofaani (proteiin, mille keha muudab serotoniiniks), mis aitab pingest vabaneda, parandab tuju ning kokkuvõttes muudab rõõmsamaks.
Banaan aitab kõrge vererõhu puhul. Temas on palju kaaliumit ja vähe soola, mis teeb temast hea vererõhu alandaja.
Banaan aitab ka peavalu (pohmaka!) puhul. Parim, kuidas peavalust lahti saada, on teha banaani-piima kokteil koos meega. Banaan rahustab kõhtu ja koos mee abiga parandab veresuhkru taset, samal ajal piim puhastab organismi.
Kui on kõrvetised, siis banaanil on looduslik happevastane efekt kehale.
Uskumatu, aga sääsehammustust aitab leevendada banaani koor, kui koore sisepoolt hõõruda hammustuse kohale.
Banaanist saab kuumal suvepäeval valmistada jäätise asendajat-lõigata tükid ja panna sügavkülma. Ja pärast külmutamist sulab selline tükike suus nagu mõnus jäätis. Kuuma magustoiduna aga ahjust tulnud banaan kaneeliga (mis ergutab ka seedimist) või piparkoogimaitseainega (miks mitte ka suvel seda head maitseainet kasutada)-uudne ja hea maius!

Šokolaad. See on kindlasti hea uudis magusaarmastajatele! Oluline on valida sellist šokolaadi, mis sisaldaks vähemalt 60% kakaod-koostisainet, mis koosneb paljudest tujutõstvatest keemilistest ühenditest. Piimašokolaad ei sobi. Kuidas see toimib? Kakao on tõeline „õnnelikkuse ainete" kokteil: kofeiin (erguti), teobromiin (kerge stimulant, mis tekitab erutuse ja heaolutunde), fenüületüülamiin (tegemist on amfetamiinilaadse ainega, kuid selle imendumine šokolaadist ei ole veel tõestust leidnud), anandamiid (tõstab aistinguid ja suurendades naudingut), 1MeTIQ ehk tetrahüdroisokinoliin (keemiline ühend, mis võib eemale hoida parkinsoni tõbe), antioksüdandid (võivad takistada vabade radikaalide poolt aju kahjustamist), protsüanidiinid (toimivad nii antioksüdantidena kui ka põletikku pärssivana, samuti siluvad nad lihaseid, mis aitavad saavutada vahekorra ajal erektsiooni). Milline kogus? Ei ole optimaalset kogust, aga maksimaalselt 30 gr päevas oleks mõistlik. Kas esineb kõrvalmõjusid? Tume šokolaad sisaldab umbes 600 kalorit saja grammi kohta, nii et kui süüa liiga palju, võtab kaalus juurde…
Viimase aja leidudest soovitasid magusasõbrad otsida toidukauplustest tumedat šokolaadi cayenne pipraga ja Maximast 99% kakaosisaldusega šokolaadi. Tuleb minulgi võtta see tee ette, sest tegemist minu (kui suure magusaarmastaja) jaoks uute maitseelamustega.

Mõrusool. Magneesium, sulfaat. Leevendab kõhukinnisust-paljudele kindlasti tuttav. Aga-imendub kergesti ka läbi naha. Soolavannid on lihtne ja ideaalne võimalus nautida hämmastavat kasu tervisele: leevendab stressi ja lõdvestab keha, leevendab valu ja lihaskrampe, aitab lihastel ja närvidel toimida, aitab vältida arterite seinte jäigastumist ja trombide teket ning kõrvaldab toksiine. Vann kuuma vee ja mõne tassikese soolaga teeb kehale palju head.

Vesi. Vesi suuri laevu kannab, vesi palju jõudu annab! Vähem energiat, vähem stressi. Seeläbi, et vett juues me sööme ju vähem. Vesi on kõige käepärasem ravim ja eluliselt oluline. Kõige parem janukustutaja on ikka puhas vesi. Magusal ja maitsestatud veel on peale kalorite veel üks viga-võib tekitada sõltuvust, n: near water (peaaegu vesi).

Päike. Päike aitab unetuse vastu, päeval päikesevalguse käes viibinud keha toodab õhtul rohkem melatoniini-hormooni, mis reguleerib meie und. D-vitamiin, immuunsus, vähi vastu, maksa poolt. Päike aitab langetada kaalu, sest stimuleerib kilpnääret ja parandab ainevahetust.

Kõndimine. Kõndimine on lõõgastav, toodab serotoniini. Kehakaalu alandamisel mängib olulist rolli stressi puudumine, sest stressis organism hakkab töötama kaalu alandamisele vastu. Pool tundi jalutamist värskes õhus iga päev aitab stressi vältida. Aju saab värsket hapnikku ning täitub uue energiaga. Kõndimine kulutab kaloreid umbes 300 kalorit tunnis. Kõndimine ei suurenda söögiisu, sest kõndimisel võtab keha oma energia peamiselt rasvavarudest, tänu millele ei lange veresuhkru tase sellise kriitilise piirini, mis tekitaks ohjeldamatuid söögiisusid, milleks on oht intensiivsemate treeningute järel.
Paljudel tervise eest hoolitsejatel on isiklik kogemus-just kõnd aitab hajutada kõik negatiivsed emotsioonid. Kui ei taha kodust välja minna, siis tea-kõige raskem samm on esimene samm. Edasi läheb üha kergemaks. Mõnele meist sobib omaette kõndida, aga paljud võiksid vaadata ringi hea kaaslase järele. Kõnd on ju suurepärane võimalus iganädalaseks kohtumiseks mõne hea sõbra või sõbrannaga ning kõikide nädala uudiste jagamiseks. Seejuures veel värskes õhus ja kaloreid kulutades ning jääb ära kohvi-koogi harjumus. Kui juhtub olema halb ilm, siis selle saab ilusaks mõelda. Näiteks ütleb mulle üks väga armas inimene selle kohta-kui sajab vihma, siis see on näo süvapuhastav protseduur!

Naeratamine. Kui paljusid õnnehormoone see vabastab!
Naeratus muudab ilusamaks! Me oleme kaitsetud inimeste vastu, kes naeratavad. Naeratamine kaotab ära masenduse, väsimuse ja nukruse märgid.
Naeratamine on nakkav! Naeratus ei tee mitte ainult õnnelikuks, vaid võib muuta ka ümbritsevate inimeste tuju paremaks.
Naeratamine teeb õnnelikuks! Proovi olla kurb ja naeratada samal ajal! See lihtsalt ei tööta, eks ole?! Naeratamine on kehale märguandeks, et tuleb tuju vahetada ja rõõmsamaks muutuda.
Naeratamine vähendab stressi! Võta aega, et naeratus näole manada. Üllatud, kui keeruline on olla siis stressis.
Naeratamine ergutab immuunsüsteemi! Kui naeratad, siis immuunsüsteem paraneb tänu lõdvestunud olekule.
Naeratamine muudab välimuse nooremaks! Lihased, mida naeratamiseks kasutame, pingutavad meie nägu ning muudavad inimese välimuse nooremaks. Unusta nahka pinguldavad kreemid ja alusta igapäevase sagedase naeratamisega.
Naeratamine alandab vererõhku! Kui naeratad, siis vererõhk alaneb märgatavalt.
Naeratamine on looduslik ravim! Uuringud on näidanud, et naeratamine vabastab kehas endorfiine, mis on loomulikud valuvaigistid. Samuti serotoniini, mis aitab meid hoida terve mõistuse juures ja heatujulistena.
Üks tore katse! Proovi järele, kui vererõhumõõtja on kodus olemas. Istu paar minutit ning näiteks loe midagi. Mõõda vererõhku. Seejärel naerata umbes paar minutit järjest ning loe. Või vaata mõnd lõbusat videot, meenuta nalja. Mõõda vererõhku. Kas märkad erinevust?!

Mida ma tahan öelda selle loo kokkuvõtteks?! On suvi ja praegu tuli jälle kord välja ammuteada tõde: päike, õhk ja vesi-need me sõbrad kolmekesi! Ja see ajab ju naeratama!

Rõõmsatujulist suve kõigile!

Vana uks, uus uks

Selle nädalaga sai  läbi minu pikaajaline tegutsemine Kaalujälgijates ja Figuurisõprades. Kuna mulle ustavad kliendid tulid Kaalijälgijad suurfirma Eestimaalt lahkudes koos minuga üle Figuurisõbrad kodumaisesse ettevõtmisse, siis on igati paslik siinkohal kirjutada kokku  kahe firma tööstaaž. Peaaegu et paar aastakümmet. Kurb, aga vahel tuleb minna. Et olla rohkem rahul iseendaga  ning pakkuda seeläbi rohkem ka ümbritsevatele inimestele. 

Iga lahkumine on kurb. Ma pole tähtpäevadelgi-näiteks koolilõpud, sünnipäevad-nii palju lilli saanud, kui nüüd, kahel nädalal Figuurisõbrad gruppe lõpetades. On kurb, aga samas olen ka õnnelik-millised fantastilised inimesed on minu ümber!

Väga liigutav oli saada suureformaadiline ja ilusa paelaga kokkuseotud kiri Kuldfiguurilt, kellega olen kohtunud  peaaegu iga nädal 15 aasta jooksul.
„Mul on tõesti suur õnn olla Sinu õpilane. Umbes 15 aastat. See on pikk aeg, mille jooksul olen ma Sind imetlenud ja Sinu rühmatunde nautinud. Olen omaette või ka nähtavalt naernud Sinu igakordseid ja uusi nalju, need tunnid on alati midagi pakkunud.“

See on suur tunnustus ühele õpetajale õpilase poolt.  
„Soovin Sulle kõike parimat edaspidiseks, võib-olla me kohtume mõnikord ja siis vaatame jälle teineteist, et kui kaunid me oleme tänu kaalujälgimisele ja figuurisõbrandusele!“
Ma olen tänulik kaalujälgijatelele, figuurisõpradele ja kõikidele nendele inimestele, kellega Elu on mind kokku viinud peaaegu et kahe aastakümne jooksul!

Erilise tänuga pöördun ma oma assistentide poole, kes mind gruppides aitasid. Aitäh-Eneken, Helen, Ülle ja Moonika! Just tänu teile sain keskenduda oma tööle ja teha seda nii hästi, nagu teha soovisin! Tänu teile need kaalulangetajate kokkusaamised nii suurepärased välja kukkusidki!

Suured muutused tulevad samm-sammu haaval tehtavatest väikestest sammudest. Tähtis on teha see esimene samm. Sest muidu jääbki hingele kripeldama, et mis oleks saanud siis, kui… Mina astusin seda esimest ja otsustavat sammu neli aastat. Tuues ettekäändeks teiste peale mõtlemise, nende heaolu  ja lootes, et sama rada mööda käies näen millalgi uut ja enneolematut. Nüüd on see samm astutud ja tuleb edasi minna. Loodetavalt on kuskil ees ootamas ka need enneolematud lilled. Aga kui polegi-siis vähemalt kaob ära mitmeid aastaid kestnud pakitsus „aga mis oleks teistmoodi siis, kui…“

Olen ikka lohutanud ennast, sõpru ja kliente lausega, et kui üks uks sulgub, avaneb alati kuskil teine. Tavaliselt Elus ju nii on. Ja nüüd lohutas mind üks aastaid minu gruppe külastanud ja minu lemmiklauseid peast teadev kaalukorrigeerija  mind minu enda lausega! Ja lisas veel, et kui ei avane uks, siis avaneb aken!  Kui ei avane aken, siis vähemalt tuulutusava! Aga midagi avaneb kohe kindlasti!

Tänan olnud ja tulevaste kohtumiste eest!

Diplomitöö, viimane osa

Ilusat Suve Algust! Nüüd on see siis käes! Millegipärast näitavad kalendrid küll erinevat algusaega, aga-praeguseks on see kõikide erinevate variantide järgi saabunud: Heategevusliku Kassiabi kalendri järgi 7.03, Rõuge Maakonna kalendri järgi 7.04 ja Avesta kalendris on algusajaks märgitud 8.04.

Käes on suurte suvepühade aeg  ning seeläbi aeg keskenduda valgusele ja heale. Aasta valgemad ööd ikkagi.

Tõmban siinjuures otsad kokku teemal selle aasta diplomitööst. Täna tuli endalegi üllatusena-mul on üks eriline anne! Anne usaldada kõiki! Et ma usaldan teisi  inimesi palju ja ennast vähevõitu. Ja ei oska väärtustada piisavalt oma töid ja tegemisi. Jälle kord arenemise koht.

Ometigi on meie seas olemas inimesed, kes kiidavad ja imetlevad ennast vägagi palju, ka siis, kui see on ainult nende endi jutt. Kes on oma töös nii kindlad, et isegi suurte möödalaskmiste korral solvuvad sellele vihjamise peale ja leiavad endal olevat õiguse küsida põhjendamatult suuri tasusid. Kuigi ka põhjendus on olemas-et kui  mulle ei sobi nende poolt pakutud esmane ja kõlbmatu variant pakutavast tööst, siis lisandub iga parandusega hind?! Kui keegi teeb praak tööd ja peab seda seejärel parandama-kas see tähendab siis topelt maksu?! Et kui näiteks õmbleja teeb kleidi kolm numbrit suurema, peab seejärel selle ümber tegema, see on ikka kahe numbri jagu suur, teeb veel korra-siis saab ta kolmekordse  tasu? See oleks ju siis kõigile hea äriidee-mida rohkem praaki teed ja mida kauem, seda rohkem saad palka? Soovitav oleks siis teha üht ja sedasama projekti mitu kuud!

Kui juba jutt suve ja kleitide juurde läks, siis on sellel suvel ühe mu väga kalli sõbranna pulm. Ja tõesti peab paika ütelus, et ei ole halba ilma heata! Sest kui ei oleks varakult selgunud kurioossum minu diplomitöö teemal, oleks samad inimesed pakkunud oma laiaulatuslikke teenuseid ka selle tähtsa ürituse jäädvustamisel fotodesse. Ja kui ikka pärast pulmapilte ei oleks olnud-siis see oleks olnud palju suurem katastroof  kui minu diplomitöö. Seda enam, et diplomitöö saan ma teha uue ja kordades parema, aga uuesti mehele minna...

Elus esimest korda tunnen-väga vabastav on kõike seda välja öelda! Olen elanud nii, et kui midagi head ei ole öelda-siis parem vaiki. Ma olen isegi tänulik inimestele, kes tegid mu Elu põrguks, sest vastasel juhul poleks mul olnud ikka veel põhjust taeva järele sirutuda! Aitäh! Ja kas ma olen läbi viimaste aegade juhtumiste kaotanud sõpru? Ei, nad kõik on alles. Ma olen vaid õppinud, kes ei ole sõbrad.

Kui üks uks sulgub, avaneb kindlasti teine. Naudin iga väiksematki pisiasja oma Elus. Sest kogu Elu nendest koosnebki ja need teevadki õnnelikuks.

Aga nüüd Hiiumaale sõprade juurde Jaanikule! Head Jaanipäeva! 

Diplomitöö, 6 osa

Abistamine. 
Minu ema väga hea sõbranna, kes kahjuks puhkab aastaid maamullas, tavatses alati inimesi, nii omasid kui võõraid,  aidata. Ta oli väga energiline ja kiiresti reageeriv naisterahvas. Aga ometigi oli tal enne appi tormamist alati meeles üks elutarkus: ära kunagi aita inimest, kes abi ei küsi. Või kui Sa ikkagi kipud aitama, siis küsi enne tema käest,  millist abi ta vajab. Sest seda küsimust eirates võib juhtuda, et teed küll enda arvates parimat, aga see osutub abivajajale hoopis kahju toovaks.

Olen oma Elus väga paljudele inimestele abikäe ulatanud. Rohkem küll ülekantud tähenduses: väga tihti töö ajal, aga olen olnud olemas  ka peale tööaega, õhtuti ja nädalavahetustel. Pole kunagi pidanud paljuks kedagi oma vabast ajast aidata. Sest kui inimesel on mure, tundub iga sekund lõppematu pikkusena. Minulgi on vaja õppida seda, et lihtsalt niisama ülepeakaela ei ole vaja appi tormata. Sest tihti annab aeg arutust.

Kõik, või peaaegu kõik, vajavad teiste abi. Aga vahel juhtub nii, et keegi jääb abiküsimisega vahele. Sest on liigselt usaldanud. Teistele õppetunniks. Mida õnneks ei pea ise läbi elama. Sest tark õpib teiste vigasest. Rumal teeb neid ise. 

Usaldamine.

Mina olen terve Elu olnud liiga (kui niimoodi tohib öelda) usaldav.

Kas uskuda kõike, mida inimesed enda kohta räägivad-eeldades, et inimesed on ilusad ja head?

Kas usaldada südant või pead? Kuidas saada täpselt aru, kumb parasjagu nõu annab? Aga kui nad räägivad samal ajal erinevat juttu?

Kuidas lihtsalt elada, mitte liigselt muretsedes ei mineviku ega tuleviku pärast? Kuidas püsida hetkes?

Ei saa siiski ka alahinnata arvuti ja sõnapüstitamise jõudu. Kuigi siiani olen arvanud, et arvuti ei ole ei süda ega pea. Küll aga on ta riistapuu, mis võib pea segi ajada ja südame purustada. Mina olen arvanud, et silmast-silma jutt on see õigem ja tähtsam jutt. Aga arvutist jääb jälg-kes oskab seda seal tahta ja säilitada.

Minu suhtumine arvutisse, nagu rahasse, on olnud pealiskaudne. Loen tihti pikkasid tekstisid üle rea ja kui millestki aru ei saa, no mis siis ikka-las nii olla. Aga peaks lugema sõna-sõnalt ja kontrollima rida-realt. Mitte küsima telefoni haarates ja vahetu kontakti kaudu, vaid täislausetega kirjutades. Ja kui kaua säilitada kirjavahetust? Iga kuu lõpus puhta platsi loomine ehk polegi kõige õigem mõte. Ja iga käsi-pole abikäsi. Mõni sirutub selleks, et kedagi põhja tõmmata. Sest ta ise ei oska teisiti ennast kõrgemale tõsta.

Olen aastaid kasutanud meetodit, et halb asi-koheselt kustutada. Et see enam ei annaks negatiivset energiat. Aga äkki just halba tuleks  hoolega alles hoida-enda nö relvastamiseks (kuidas mulle see sõna ei meeldi) - tekkida võivate ebameeldivuste tarbeks? Aga kas pole see siis ebameeldivuste alateadlik ootamine või esilekutsumine.

On inimesi, kes tahavad teistes näha eelkõige head. On kahjuks ka neid, kes ihust ja hingest katsuvad leida üles halva. Kõikide meele järele olla niikuinii ei saa. Ja kas on vajagi?

Inimesed, kes aitasid mind diplomitöö vormistamisega selle lõpufaasis-sõbranna ja tema abikaasa-teavad ju väga hästi, kes vormistuse päriselt korrigeeris. Kursuseõde, kes aitas teha sisukorra korrektuuri, teab ju, kes selle tegi. Joonistele järgnevad kokkuvõtvad tekstid, tulemused,  arutelu ja kokkuvõte sai juhendajaga sõna-sõnalt läbi vaadatud ning tema soovituste kohaselt kõike  ka muudetud. Nii et halba, nagu oleks kogu töö ära teinud paar „tugevat tegijat“ -seda juba poole tähtaja pealt- seda usuvad ainult need, kes minus halba näha loodavad ja seda väga ootavad. 

Tänamine. 
Ja jõudes lõpuks alguse juurde-minu sõbrad on ilusad ja head! Seda tundsin ka eelmisel nädalavahetusel, kus mind „meelitati“ kodust välja, pakuti mulgiputru ja tehti üle väga paljude aastate pähe patsid! Seda sõbranna poolt, kes kutsub mind ammustest Peda päevist Patsiks (tollal olemasoleva alaseljani ulatuva paksu patsi tõttu) ja kelle abikaasa nentis minu ikka veel hapuvõitu tuju parandamiseks, et nüüd ta lõpuks näeb, pärast aastakümneid, põhjust, miks tollased kallid kursuseõed mind Patsiks kutsuvad! Lapsemeelsus ehk ikkagi on heameelsus?!

Ma tänan endas ja oma sõprades allesoleva lapsemeelsuse eest!

Ja minu jaoks on jätkuvalt tähtsad abistamine, usaldamine ja tänamine!

Aitäh!

 

Diplomitöö, 5 osa

Täna mõlgub mu meeltes lugu kahest kleidist: suurenumbrilisest maani ja kõikevarjavast pitskleidist ning väiksenumbrilisest kelmikast pitskleidist. Seda viimast mul ei ole...

Kunagi aastaid tagasi,  kui lõpetasin Tallinna Ülikooli (tolleaegse nimetusega Tallinna Pedagoogiline Instituut), siis oli lõpukleidi leidmine keeruline ettevõtmine. Kangastki oli kangapoes üliharva näha. Kus seda vahel liikus, oli noorpaaride riietamiseks mõeldud sektorike. Mõnes mõttes on ka praegune aeg  raske, sest valik on liiga suur. Toona poleks minu kleidi jaoks ka kõige parema tahtmise juures mitte  midagi noorpaaride riiulilt välja võlunud, sest minu nägemuses oli must pitskleit. Kuskilt ma ikkagi kanga leidsin ja oma nägemuse järgi ka disainisin.

Nii siis särasingi lõpuaktusel pikas, alt laienevas pitskleidis, mille kleidiserva väljasirutamisel oleks selle taha saanud varjuda pooled kursuseõed. Pooled sellepärast, et tegu oli väga suure kursusega. Kleidile andis volüümi juurde veel varrukadisain, sest küünarnuki kohalt laienesid varrukad ennenägematusse ulatusse.

Kuna tollal olin kehakaalult rohkem kui 30 kilogrammi silmapaistvam, siis hilisemal eluperioodil ma seda kleiti enam alles hoida ei tahtnud. Oma arvates andsin selle kuhugi ja kellelegi ära. Nii ma arvasin.

Sellel kevadel, kui kõik tundus minevat unistuste ja pingutuste kohaselt ning Haapsalu Kolledži kursuseõed hakkasid rääkima eelseisvast lõpupeost ja kleitidest, tuli toonane must pitsivoog mulle meelde. Mul oli kahju, et seda kleiti enam alles pole. Silme ette kerkis miniatuursem variant sama pitsi kasutusest. Kitsa varrukaga, eest mini ja tagant maksi ning külgedelt paljule pitsile kahandavat kääritööd tehtud. Lisaks tekkis veel oma armsaid kaalulangetajaid silmas pidades mõte teha mõned  motivatsioonifotod: kõigepealt praegusest Minast ülisuures kleidis ja siis Mina uues kleidikeses! Ja siis panna need kõrvuti tolleaegse Peda lõpufotoga! Kahju, et seda kleiti ei ole…

Ema kuulas mu jutu ära, muheles ja küsis, kas ma ikka olen veendunud, et seda kleiti enam ei ole? Ja järgmisel päeval tõi selle kleidi mulle!

Proovisin seda selga. On ikka suur küll! Ja kui suur siis mina veel kunagi olin!

Sellel kevadel mul seda kleiti vaja ei lähe. Kui oleksin väga tugev, siis võib-olla õmbleksin selle valmis ja läheksin Tervisejuht 3 lõpetajatele lilli viima. Aga nii tugevalt ma ennast praegu ei tunne. Ehk kunagi edaspidi saab selle kleidi väiksemaks tuunida ja kanda. Sest nii suureks tagasi saada, et see kleit istuks seljas parajalt, ma küll mitte mingil juhul ei soovi.

Eile 30 mail ilmus minu intervjuu ajakirjas Naised, küsitlejaks väga tore ajakirjanik Inge Pitsner. Natuke kurb, et tänaseks päevaks on mõned faktid kirjapandust muutunud. Aga teisalt jälle-mina olen ikka seesama mina.

Kui positiivselt mõelda, siis läheb mul praegu väga hästi – sest mind õpetab Elu ise!