Friday, December 7, 2012

Imelist Teist Adventi!

Miks kujuneb jõulude ajal söömisest paljude jaoks vaat` et esmatähtis ettevõtmine? Miks seostuvad need pühad tihti ülesöömisega ja vaatamata usinale toiduvarude hävitamisele on pärast pühi ikka veel külmkapp pungil ja sahvririiulid lookas? Paljud koostavad jõulumenüüd, teades juba kindlalt ette, et “nagunii ei jätku”. Ja seetõttu suurendavad koguseid veelgi. Nii – igaks juhuks.

Tore oleks, kui jõuluroad ei kajastuks hiljem ei kaalunumbris, sentimeetrites ega enesetundes. Et ei peaks ütlema – jälle läks käest, nagu tavaliselt. Et ei tuleks leidma vabandusi, stiilis “jõulud on ju aastas vaid korra ja uuest aastast hakkab uus Elu”. Sest sündmusele jätkub sündmus ja Elu kujutabki endast üht lõppematut pidupäeva.

Meeles võiks mõlkuda kolm märksõna ehk tähtsakest: toitumine, liikumine ja motivatsioon.

Ka pühade ajal on hommikuti ärgates kõige olulisem viia oma mõte hea hommiksöögi peale. Need, kes on harjunud hommikuti sööma, söövad tavaliselt ka ülejäänud päeva tervislikult. Paljudel kujuneb jõuluperioodil välja kiire – kiire, kuni siis õhtuse sööma istumiseni. Kas siis tubaseid ettevalmistusi tehes, jõuluroogasid valmistades, või siis poodides kingitusi taga ajades. Kui aga jätta hommiksöök vahele, on õhtul reaalne oht igale kiusatusele järele anda – sest tühi kõht on vilets nõuandja.

Kunagi ei tasuks tühja kõhuga peole minna. Isegi kui tead, et seal peres antakse nii hästi süüa. Tühja kõhuga peole minnes kaob kontroll oma heade plaanide üle ja süüaksegi liiga palju.  

Kogu etteantud praadi ei pea ära sööma, kui sellist plaani algselt just ei olnud. Näiteks Cornelli ülikooli teadlased leidsid, et serveerimisnõude asetamine lauale koos täidetud taldrikuga tähendab, et inimene sööb 35 protsenti rohkem. Põhjus on lihtne - mida pikem vahemaa on toidu ja sööja vahel, seda põhjalikumalt me juurdleme, kas kõht ikkagi on tühi või mitte.

Ka kõige külluslikuma lauaga peol aitab paus ja aeglane söömine. Kui kõht on  juba mõnusalt  täis, siis ei maksaks enam süüa sellepärast, et käeulatuses on veel. Kui on buffet – laua pidu, siis mida kaugemal hõrgutistest seista - istuda, seda kasulikum figuurile – enne kui lähed nii kaugele järele, mõtled kindlasti, et kas seda on ikka väga vaja.  

Pühadelauas ei tasuks kõiki roogi järjest proovima hakata: igast kausikesest maitstes ( nagu kolme karu ja Maša muinasjutus! ) ei teki küllasustunnet ja süüakse, kuni veel vähegi jaksu on või toitu jätkub.

Koduse peo korraldajana on lihtsad nipid:  saab ise koostada endale sobiva menüü tervislikest ja madala kalorsusega toitudest ning kindlasti maitsevad need ka sõpradele. Kõiki traditsioonilisi jõuluroogasid saab muuta lahjemaks ja tervislikumaks. Kui kogemata ongi valminud liiga palju toitu, siis pakkida külalistele lahkudes hõrgutised kaasa. Kui aga on päkapikud toonud kingiks suurel hulgal ahvatlema kippuvaid maiustusi – kingi need edasi, vii järgmisele üritusele, või söö koos sõpradega – ära mitte mingil juhul jää neid üksi nosima!

Köögiviljasid ja nendest tehtud toitusid olgu palju. Et neid oleks nii vahepalaks, kui eelroaks võtta. Ka väljaspool kodu süües alustada kindlameelselt salatist – sellest saab kõhtu parasjagu nii palju, et pea suudab otsustada, mida ja kui palju edasi maitseda.

Kui on harjutud ennast iga nädal kaaluma ja igapäevaselt toiduportsjoneid üles täheldama, siis mida teha pühade ajal? Soovitaks ikkagi korra nädalas kaalule astuda ja kasvõi suuremas plaanis söödud – joodud üles täheldada. Sest kui on võetud nõuks nende kohtade pealt silm kinni pigistada, siis võidakse endale tugevasti liiga teha.

Mulle meeldis kord loetud mõte, et ka toitu võiks suhtuda samamoodi nagu sissetulekutesse ja väljaminekutesse. On ilmselge, et iga päev uut televiisorit ei osta. Samamoodi ei saa ka ühel päeval kahte šokolaadikooki süüa.

Kui pühade ajal regulaarselt treenida ei saa, ei tasu kurvastada. Ei tasu jätta tegemata seda natukestki, mis võimalik. Parem natuke kui üldse mitte midagi. Igasugune liikumine läheb just nüüd eriti arvesse.  Ka jõuluoste tegema saab minna jalgsi ja pärast suurte kottidega tempokalt koju kõndida. Nii need kalorid kaovadki. Kas kodus hüppenöör on?  Või käimiskepid? Plaanida sõpradega midagi lõbusat, näiteks kelgutada või teha jalutuskäike imelistel jõuluehteis tänavatel. Sama soovitus ka tubastesse oludesse - mida rohkem lõbusaid mänge, seda vähem aega söögilaua taga istumiseks ja aja sisustamiseks söögi ettetõstmisega.

Kui mõni asi kukubki teistmoodi välja kui soovisid - mõtle positiivselt! Üks vale suutäis või paar ei suuda kogu ettevõtmist nurjata. Sest nüüd oled kogemuse ( suutäie! ) võrra targem. Et pärast liigset palakest ei olegi nii hea olla. Ja seda tunnet ei taha ju korrata. Ole uhke, et suudad ennast kontrollida!

Unista ja fantaseeri, millega Sa ennast premeerid, kui pühad mööduvad just sulle sobivas rütmis – muidugi, mittesöödavaga! Mul on välja mõeldud!

PS! Mina sain täna Figuurisõbrad Kuldmentori tiitli ja mul on selle üle väga hea meel!

Imelist Teist Adventi!

No comments:

Post a Comment