Võlusõna Päevik

Mina olen alati olnud asjade ülesmärkimise poolt. Juba lapsepõlvest mäletan salmikuid ja paljude väljalõigatud klantspiltidega päevikuid. Kooliajal meeldis mulle ka tavaline päevik, seda vaatamata hinnetele, mis vahel ei pruukinudki kõige ilusamad olla. Edasi tulid reisipäevikud ja emotsioonipäevikud. Kuni umbes pool Elu tagasi lisandusid toidu – ja liikumisaktiivsusega seotud üleskirjutised. 

Päevikuid on väga erinevaid. Ikka vastavalt selle pidaja isiksusele. Väikesest kollasest notepaberist kuni paksu kaustikuni välja. Figuurisõprade mentorina olen peale paljude trükitud toidupäevikute, mille iga usin täitja nädala alguses grupist saab, näinud ka isejoonistatud ja värvitud päevikuid, graafilisi arvutijooniseid ja mobiilseid lahendusi. Peaasi, et see iseendale meeldiks ja täitma kutsuks. 

Kas päevikust on abi?! Olen selles väga veendunud. Ükskõik, kas tegu on kaalulangetusega, liikumisaktiivsuse suurendamisega, iseenda mõttemaailma muutmisega või emotsioonidega toimetulekuga – läbi kirjapaneku on võimalik muutuda endale sobivas suunas ja saavutada alguses kättesaamatuna tunduvad eesmärgid. 

Kui aus olla päeviku täitmisel?! Väga aus, sest see on ausus iseeendsa ees ja oma unistuse nimel.

   
Kui alguses tundub eesmärk kauge ja raske, siis tuleb üleskirjutamist alustada lihtsatest küsimustest iseendale. Mahavõtu koha pealt võiks see kõlada nii:

   
Miks ma tahan kaalus alla võtta?!
Kui palju ma tahan alla võtta?!
Kui palju mu selleks aega läheb?!

Kirjuta üles ning loe ikka uuesti ja uuesti! Kõik head asjad pane kirja!
   
Vahel on abi ka sellest, kui kirjutada välja oma negatiivne emotsioon – saab selle endast välja ja kiiremini unustada. Kindlasti on kasu iga väiksemagi kordamineku, õnnetunde, kellegi hea sõna kirjapanekust. Vahel ununevad head asjad kiiresti, aga mõni negatiivne lausejupp ei lähe meelest. Siis tasuks üle vaadata imelised sissekirjutised – et aru saada, kui palju head iga päev ja pidevalt juhtub!

   
Abi on käeulatuses – päevik! See aitab ennast saledamaks kirjutada! See aitab piirata ülesöömist ning on enese hindamise juures väga oluline. Paljud uuringud näitavad, et toidupäevikut pidavad inimesed langetavad rohkem kaalu ja vältidivad kilode tagasitulemist edukamalt.

   
Kui mõni päev oled silmitsi küsimusega, kas märkida või mitte, siis kindlasti märkida. Vaatamata sellele, kui on juba ette aimata, et lubatud energiapiiridesse söödu ja joodu mitte kuidagi ei mahu. Kui on kindel otsus, et vaatamata kõigele heale ja paremale, ikka kõik üles tähendada, siis sööd vähem, kui “las – minna – täiega” päeval. Võib – olla näeb pärast arvutuste põhjal, et seis polegi nii halb, või saab lähipäevadel midagi liikumisega tasa teha. Kui aga võtta “puhas – leht – päev”, süüakse rohkem ja valimata – sest kuskile see kirja ei lähe ja ennast pettes võib lubada mõtteid: “homsest hakkab uus Elu,” “mine tea, millal jälle saab”, “söön täna kõik ette ära”. Mitte keegi pole sõnaosavam mulle luiskamises, kui mina ise.

Aga – vahel ikka juhtub... Ka kõige motiveeritumal eesmärgi poole pürgijal. Kui tõesti ühel päeval ei suuda kõike üles täheldada, siis teha endaga kokkulepe järgmise päeva osas. Lubada iseendale, et järgmine hommik koidab tavapärase hommikupudruga ja selle ülesmärkimisega. Peaasi, et ühest puhatud päevast ei saaks kaks päeva, kaks kuud või kaks aastat. Selleks ongi päevik, et aidata meeltes hoida eesmärke ja unistusi. Tarvis on vaid aeg – ajalt üle lugeda.

   
Vahel tulevad Figuurisõprade mentori koju läbiarutamisele toidupäevikud, kus üle valge lehe on kirjas:  "jne”, või siis: “läks metsa”. Meenub aastatetagune lugu, kus ühe saleneja kaal kohe mitte kuidagi ei kahanenud. Ja seda nädalate kaupa. Enda arvates tegi ta kõik etteantud soovituste kohaselt ja pani korralikult kirja. Ainuke miinus oli see, et ta unustas iga kord päeviku kaasa võtta ja ette näidata. Kuni ühel järjekordsel kaalumisel libises tema mapike lauaservalt maha ja selle vahelt pudenesid välja eelmiste nädalate ponnistused. Esmaspäevast kuni neljapäevani oli kõik tarvitatu rida – realt kirjas. Aga edasi oli reede kuni pühapäeva leheküljel diagonaalselt kiri:”võtsin pisut viina!” Kui palju viina?! Mida märgib mõõtühik “pisut”?! Kuidas seda kaloritesse või ühikutesse ümber arvutada?! 
   
Toidupäeviku abiga saab iseendast väga palju huvitavat teada:
   
Mida ja kui palju oled harjunud sööma. Kas sööd aeglaselt või kiirustades.
Kas oled emotsioonisööja - premeerid ennast söögiga või lohutad.

Kas tööpäevad on kergemad, kui vaba aeg ja nädalavahetused.

Kas sööd rohkem üksi olles või koos seltskonnaga.

Kas oled harjunud samal ajal lugema, televiisorit vaatama või arvutis klõbistama.

Kas oled nõus mõne maiustuse nimel rohkem liikuma.

   
Ja viimane küsimus – kuidas saavutatud tulemust pärast hoida?! Eks ikka päeviku abiga! Võib – olla mitte nii peensusteni kirja pannes, kuid aeg – ajalt siiski  üht – teist üles tähendades ja oma kirjapandud eesmärke üle lugedes.