kõndisin ringi nagu zombie, õnneks ei istunud meeltesegaduses vale rongi
peale... Ilmselt kulub sellest päriselt toibumiseks veel nädalaid-kuid...
See, et mu kodukaal näitab tervelt 8 kg vähem, hoidis mind tagasi grupiga
liitumast ning see enesepetmine lõppes nüüd sellise valusa "litakaga" nagu
96,8 kg.
Ma tundsin end nii kohutavalt ja tahtsin sel hetkel uskuda, et see, kes
mulle peeglist vastu vaatab, pole lihtsalt mina. Tõehetk oli nii valus!
Samas olen ülimalt tänulik Lianale selle eest, et ta mind oma Tervisetuppa
kutsus ja innustab mind jällegi saavutama seda, milleks kunagi aastate eest
olin suuteline.
Lubasin endale, et nüüd on sellega lõpp ja homsest algab PÄRISELT KA uus
elu.
Nüüd see siis algab - eest, tagant ja külje pealt - minu esimene nädal!
Vahel tundub Facebook küll olevat üks tänuväärt ettevõtmine. Näiteks siis, kui ta aitab üles leida mõne aastate rutus kaotsiläinud toreda inimese. Ja siis leiabki ta jälle üles, kuulab vahepealsete aastate muljeid ja jätkab sõprust.
ReplyDeleteSiit tuleb Tairi lugu. Iga nädal ja järjest rõõmsam. Luban seda.
Hoian Sulle kõvasti pöialt,
Liana