2. nädal

...algas hommikuti varajase ärkamise, rattasõidu ning pooletunnise aktiivse ujumisega (järvel tiirutades). Igal hommikul see küll ei õnnestunud, sest ilmataat otsustas vahepeal minu plaane veidi segada.
Ja siis puuladumine, mida jätkub veel päris jupiks ajaks - trenn, millel topelt kasutegur.
Ning kuna väljas on ju jätkuvalt ilus ja soe, siis vett läheb sel nädalal lausa 3 liitrit päevas!!!

Selle nädala märksõnadeks võikski olla vesi ja liikumine (selle erinevad vormid)...
Ühel õhtul käisin koos õega rabas murakal, kus harrastasin 2 tundi "rabakõndi" - ning taaskord "topeltkasulik trenn" (lisaks liikumisele on nüüd sahvris mmmmmmmmm.....murakamoosi purgid!!!)
Kuigi ma sel nädalal ka pisut maiustasin, loodan, et ehk tuleb ikkagi "miinus".

Tõehetk saabuski Liana juures Tervisetoas kaalule astudes - miinus 0,8 kg!!! See on ikka nii uskumatult lahe!!!

Mosaiigikillud Indiast 5

Sissejuhatus
Mõned päevad tagasi sain kokku ühe hea sõbraga, kes ütles, et on mu peale väga tige – seda muidugi naljaga pooleks ja enamgi veel. Nimelt ta ootab ja ootab mu India jutu järge, aga seda ei tule ega tule. Jah, indialaadsete suveilmade ning saginaga ei ole selle jutu juurde tõesti jõudnud.
Nüüd on mul siis kavas muljetada kokku viimane osa. Selleks korraks. Et kunagi minna uuesti Indiasse ja siis seda kaunist maad edasi avastada.

Sõbrad
Mul on palju sõpru. Ema on minult korduvalt küsinud, et miks mul küll neid nii palju peab olema? Ta tunneb muret, et mõni neist võib osutuda mitte-sõbraks. Ikka juhtub.
Ma armastan oma sõpru ja mul on neid vaja nagu õhku. Nendega koosveedetud aeg on kvaliteetaeg ja kui vahel kokku ei saagi, on nende olemasolu teadmine väga südantsoojendav.
Nüüd on siis juurde  lisandunud terve India! Kõik kutsuvad Sind sõbraks, tahavad midagi pakkuda-müüa-vahetada, või siis lihtsalt suhelda. Ema, ära muretse – aga ma sain sõpru juurde! "Hello my friend!"

Gita
Kodutänavalt leidsime kaupleja, kellega peaaegu igal õhtul paar sõnakest juttu ajasime. Igal hommikul aga, kui temast möödusime, palus ta soovida talle alanud päevaks head kauplemisõnne: „Wish me good luck for today!“ Temaga kohtumisest sai omamoodi päeva sissejuhatav ja õhtut lõpetav rituaal.
Tüdruku nimi oli Gita, tal oli juba mitmeaastane müüjastaaž ja ta oli ainult 13 aastane.
Igal õhtul kell 11 sulges ta oma riideäri, kõndis ülesmäge koju umbes 40 minutit -  et hommikul varakult jälle alustada. Ja ta oli oma elukäiguga väga rahul, ilma igasuguste muredeta.
Küsimusele: „On Sul pere?“, vastas ta laia naeratuse saatel: „Jaa! Mul on ema, isa, vanaema, vanaisa ja kaks vanemat venda! Me kõik elame koos! See on nii tore!“

Sariost
Sari ostsime aga ikkagi teisest kohast, kui sõbranna Gita letist. Sest silma jäi jumalik lilla kuldsete mustritega otstel. Ehk siis seitse meetrit kaunist kangast, mille kallal sõbrannast õmbleja meie kodumaale naastes sai pead murdma hakata. Nimelt sai tal palutud ikkagi „see asi“ seelikulaadselt kokku õmmelda, sest kindlasti oleks mul nii selle ümbermässimine kui üritustel seljaspüsimine olnud ületamatu katsumus. Nii ta siis vaataski google avarutsest tunde sari mähkimise viise ja leidis, et see on raskeim kleit, kui varem õmmeldud peo- ja pulmakleidid. Aga – väljakutse missugune! Teoreetiliselt võib see ju olla ainult pikk tükk riiet, mida tuleb ümber keha mässida, aga reaalsuses on see suur kunst ja minu jaoks ületamatu katsumus. Ime iseenesest, mida saab kanda kaheksakümnel eri viisil ja targad naised, kes seda kunsti valdavad. Seda naiselikku ja ilusat rõivast olin ma juba ammu unistanud.

Hennamaaling
Seda olin ma ammu oma naha pääl näha tahtnud. Ja nii see siis oligi üks esimesi asju, millel Indias teoks saada lasksin. Ilusad punaka tooniga mustrid mu kätel valmisid vaid paarikümne minutiga. Kahjuks kestis see ilu lubatud kümne päeva asemel vaid ühe. Sest järgmise päeva hommikul algas minu ajurveeda massaažikuur. Joonistused haihtusid lausa silmnähtavalt mu kätelt, kui kaks kleenukest tüdrukut protseduuri sooritasid. Jõudsin vaid mõelda - nagu jäätis südasuvisel päeval! - ja läinud nad olidki. Sain vaid kogemuse võrra targemaks - pole tark teha hennamaalingut päev enne ajurveeda masaažikuuri algust.

Eeva Kaun "Minu India"
„Ma olen alati mõelnud, et India toob meis esile meie kõige suuremad hirmud. Kui sa kardad suhelda, siis leiad end rahvast täis vagunis, kus kõik tahavad teada sinu kõige intiimsemaid lugusid. Kui sa oled klaustrafoobne, siis pressib inimmass sulle igast küljest peale, keegi toetab oma pea sinu õlale, keegi paneb jalad sinu sülle.
India sunnib sind muutuma. Ta sunnib sind pidevalt peeglisse vaatama. Kui sulle ei meeldi su peegelpilt, siis sulle ei meeldi India“
(Petrone Print, 2012)
Alguses ei saanud ma sellest mõttest päris hästi aru. Nüüd saan sellest aru nii, et kõik Sinu poolt kardetud ja mittetaunitud lööb Indias välja (minu puhul siis näiteks puhtuse- ja korraarmastus). Ja õpetab Elu hoopis teise pilguga vaatama. Veel rohkem austama ja armastama. Seda, mis Sul olemas on, iga väiksematki osakest sellest.

Mida ma kümme päeva ei teinud
Ma ei olnud kordagi arvutis, ei meikinud, ei lugenud kaloreid ega joonud veini (sellest viimasest on pisut kahju).

Minu India
Selline sai siis esmasel tutvumisel Minu India. Kõik küll ei läinud soovi päraselt, (näiteks hennatätoveering), aga üldmulje on ikkagi vapustav. Ja sooviks veel tagasi.

Jätkub kunagi hiljem - peale järgmist reisi Indiasse!

1. nädal

Unustusse jäänud veejoomine tuli taas päevakorda - mitte, et ma need "vahepealsed aastad" üldse vett poleks joonud, kuid nüüd sai see lihtsalt taas regulaarseks ja oluliseks osaks minu päevast.
No ja eks ma loomulikult püüdsin ka kaloreid lugeda (nii hästi või halvasti kui see ka õnnestus) ning mõelda, mida süüa ja millest oleks ehk esialgu mõistlik loobuda...
Kuna olen muidu vääääääga maias, siis olen uhke, et suutsin end tagasi hoida ja ei söönud 1. nädala jooksul mitte kordagi šokolaadi ega kommi - ei hakanud hammast verele ajama (teades, et see poleks ilmselt piirdunud väikese kogusega...)
Väike boonus siiski oli - maasika piimakokteil Radissoni hotelli katusekohvikus. Enesestmõistetavalt eelnes sellele väike trenn: kõndisin mööda treppe koos sõbrannaga hotelli 22. korrusele.
Kusjuures küsimuse peale, "Kas katusekohvikusse saaks minna ka mööda treppe?", vaadati meid hotellifuajees kui kaht veidrikku, kes palaval suvepäeval tahavad "trepikõndi" harrastada... Viimased 2 korrust pidime siiski liftiga minema, kuna sealt alates oli trepikoda suletud.
Ja oh seda imet ja rõõmu!!! See kõik eelnev tasus end kuhjaga ära, kui Liana juures uuesti kaalule astusin - tervelt 2,4 kg oligi läinud ja ma loodan, et seekord JÄÄDAVALT!!!

Suur šokk, ehk nüüd see siis algab!

Oeh, no sellest šokist toibumine võttis ikka korralikult aega, terve õhtu
kõndisin ringi nagu zombie, õnneks ei istunud meeltesegaduses vale rongi
peale... Ilmselt kulub sellest päriselt toibumiseks veel nädalaid-kuid...
See, et mu kodukaal näitab tervelt 8 kg vähem, hoidis mind tagasi grupiga
liitumast ning see enesepetmine lõppes nüüd sellise valusa "litakaga" nagu
96,8 kg.
Ma tundsin end nii kohutavalt ja tahtsin sel hetkel uskuda, et see, kes
mulle peeglist vastu vaatab, pole lihtsalt mina. Tõehetk oli nii valus!

Samas olen ülimalt tänulik Lianale selle eest, et ta mind oma Tervisetuppa
kutsus ja innustab mind jällegi saavutama seda, milleks kunagi aastate eest
olin suuteline.

Lubasin endale, et nüüd on sellega lõpp ja homsest algab PÄRISELT KA uus
elu.

Nüüd see siis algab - eest, tagant ja külje pealt - minu esimene nädal!

TERVISETOAL TÄITUS ESIMENE AASTA! PALJU ÕNNE!

Niisiis – minu lapsuke sai täna 1 aastaseks!
Esimest korda toimus Tervisetoa vestlusring kolmapäeval 3. juulil 2013 ja kohal oli 7 osavõtjat. Toimunud on 52 nädala jagu kokkusaamisi.

Räägitud on igasugustel teemadel, näiteks: õnnelikuks tegevatest toiduainetest, saledate inimeste põhinippidest, isude taltsutamisest, hea une tähtsusest, harjumuste muutmisest, pühade ajal käitumisest ja ajurveedalikest toitumissoovitustest.

Muidugi on teemaks olnud ka kõik tervisliku toiduga seotu: toidukorrad, toiduring, päevik, päevamenüü koostamine, toiduvalmistamine...

Paljud on saanud teadmisi tervislikust, just oma iseärasusi ja meeldimisi arvestavast toitumisest ning paljud kehakaalu korda. Meil on enda ületamise võite alates paarist lisakilost kuni 22 kiloni kaotamiseni. Ja – see on ütlemat meeldiv kaotus!

PALJU ÕNNE KOGU SÜDAMEST!

LIANA