QUEENSTOWN
See linn on just selline, kus aeg muutub olematuks&saab lihtsalt rahus olla!
1880. aastatel oli tegemist väga tähtsa linnaga: kulla-&vasekaevandused, 14 suurejoonelist hotelli, esimene raudtee. Tänaseks päevaks on luksusest järele jäänud vaid ilus mälestus&peaaegu kokkukukkuvad vanad hooned. Pole enam kulda, vaske ning enamus inimesi on linnast lahkunud.
Galley muuseumi meenutades tahaks kõigepealt kirjutada inimestest. Kuigi jõudsime kohale pisut enne avamisaega, lasti meid sisse. Vastu võttis väga südamlik vanaproua, kes andis linna kohta väärtuslikku infot&tegi (lihtsalt niismama!) soodsama pileti. Jutustas sellest, et juba tema isa oli kaevur&mees oli kaevur. Siis veel paljud nimed lähisuguvõsast, kes olid sama auväärt ameti peal.
Lõunatunnil tuli kohale ka abikaasa ise, kes keetis prouale teed&tõi karbitäie küpsiseid. Siis nad kahekesi lasid hea maitsta&ajasid juttu (terve pikk Elu koos oldud&ikka on veel nii paljust rääkida!).
Kunagi oli tegu Old Imperial Hotelliga (aastast 1890), millest nüüd on saanud muuseum. Tohutult suured&erinevatest valdkondadest väljapanekud, n: 1000 fotot 1940 aastatest, kodused olmeasjad, kaevurite-arstide-õpetajate töövahendid, daamide garderoobid (suured kapid pantaloonidega!)… Eksponaate on tõesti nö seinast-seina. Läheks päevi, et kõik läbi vaadata (kuidas nad siin korda peavad&tolmu võtavad?!).
Paragon Teater oli kuulus meelelahutuse koht aastast 1927.Ühes majas koos teater, kino&nädalalõppude tantsuõhtud. Koht enda üleslöömiseks&näitamiseks. See on ka üks väheseid vanu maju, mis uue välimuse saanud. Pärast aastatepikkust restaureerimistööd on hoone taasavatud 2014. aasta juulist.
Empire Hotel, mis valmis 1900 aastal. Suursugune, uhkete treppidega&kolossaalsetes mõõtmetes maalidega seintel. Kunagine ülitähtis maja seltsielule. Kaevurid tavatsesid siin koos käia, neil oli oma baar.
Kahjuks on täna siin kõik lagunev, kõdunev&hallitav. Trepid on viltu&teevad kurba häält, käsipuudele toetudes tuge ei saa, maalidel on tükati värv maha koorunud. Mõne koha pealt paistavad ruumid lausa läbi (kas see maja on nii läbi, et enam ei ole mõtet parandada&lastakse tal minna – kasutades veel nii palju kui võimalik?!).
Ööbime siin meiegi – nüüd on siin peale pubi, restorani, drive-in bottleshop`i (autoga pudelipoodi) ka odavamat sorti motell.
Millised imepisikesed elumajad&kui palju leidlikkust kõige vajaliku käepäraste vahenditega ehitamiseks! Ja – inimesed on õnnelikud! Mul ei saanud küllalt pildistamisest! Väikesed nukumajad, mille välimusest õhkub omaniku meelelaad (kasvõi – õllesõbramaja!)!
Tegime retke ümberkaudsetele mägedele. Palju kauneid vaateid kõrgetelt platvormidelt&südamepööritusi teedelt. Mahajäetud kaevurite kodud&kaevandused. Kuidas küll õnn pöördub…
Palju õnne Eesti Vabariik! Selle puhul ostsime pizzat, millel nimeks Aussie! Hea et sedagi sai, sest siin linnas on kõik nii vaikne&kinni.
Sünnipäevanali ka - kuidas inimesed asjadest erinevalt aru saavad! Rääkisime Eesti Vabariigi iseseisvuspäevast&mida sel puhul kodus teeks. Nentisin pisut kurvalt, et ei näegi „pingviinide paraadi“. Ahto siis lohutas mind, et ehk veel mõni päev näeb&kui ei, siis Philippe Islandil ma ju nägin neid imelisi linnukesi!!!
No comments:
Post a Comment