Narva Kolledž

“See, millest ma aru olen saanud, on imekaunis. Sellest ma järeldan, et ka see, millest ma veel pole aru saanud, on samuti imekaunis.” 

Sokrates

Mina olen alati olnud seda meelt, et kordamine on tarkuse ema ning nii mõnigi teada – tuntud tõde sisaldab uuel läbivaatamisel ridade vahel veel ja veel midagi uut. Iga kord võib endale üllatuseks avastada midagi seniteadmatut. Nii on see raamatutega, Figuurisõprade programm - materjalidega ja paljude muude asjadega.

Mina käisin selle nädala esmaspäeval Ida – Virumaal ja jälle kord sai üle vaadatud mõned sealsed vaatamisväärsused. Narva - Jõesuu – paigas! Narva Kindlus – olemas! Narva Raekoda ja Raekoja plats– ohhoo!

Raekoja platsile oli kerkinud midagu uut ja ilusat. Midagi täiesti ennenägematut ja minu pilgu jaoks ebamaist. Küll juurdlesin, et millega võiks tegu olla. Raekoja plats ja raekoja imitatsiooniga uus grandioosne hoone – tekkis loogiline mõte kas mõnest valitsushoonest, kontserthallist või raamatukogust. Alles sisse minnes sain aru, et tegu on kooliga - Tartu Ülikooli Rakvere Kolledžiga. Maja nagu muuseum – jalutuskäik tulevikku. Korruste ja auditooriumide märgid põrandatele joonistatud videovalguse abil. Liblikatiibade kujulised sepistatud siseõue väravad. Kui taevast sajab vihma, on selles õues kosk. Kõikjal suured klaasseinad, kaldteed ning sopikesed puhkamiseks, kohvi joomiseks ja jutuajamiseks. Hiiglasuur fuajee ning laiade astmetega trepp, kus saab mõnusalt suurtes kott – toolides lebaskleda. Kellataju kadumisega siiski muret ei ole – majas on palju kellasid; kõik erinevad, seintele joonistatud, ainult osutid on tavakellale omased. Maja läbiv sisustusmotiiv on kanamuna; seda on nii seitele joonistatud, kui puust välja kujundatud. Palju valgust, klaasi, kunsti ja imeline koolikohvik. Isegi prügikastid – augud seintes ja pildid nende kohal – on vaatamisväärsus omaette. Mina, kes ma armastan Haapsalu Kolledžit, pidin nentima, et narvakate maja on ülivõrdes lahe. Et kellel asja sinnapoole, külastage ka seda vaatamisväärsust.

Kolmapäeval Figuurisõprade grupist koju jõudes nägin mitmes uudistesaates, et sel päeval avati  pidulikult  Narva Kolledži uus hoone Raekoja platsil. Linnarahvas oli  kogunenud jälgima videoinstallatsiooni uue hoone fassaadil.  Maja ees kõnelesid meie president Toomas Hendrik Ilves ja Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm. Uhke tunne, et viibisin seal mõned päevad enne seda tähtsat sündmust! Ja nägin seda koolimaja paljudes kordades võimsamana, kui teleriekraanil!
 

Ja õppimisest. Sellises majas õpiks küll. Kui kellelgi plaanis kooli minna, siis võiks tutvuda selles majas pakutavaga. Endalgi tekkis kerge mõttevirvendus, et mis oleks kui... Või on õpipisik ka eluaegne haigus?!

Millegi uue õppimiseks pole kunagi hilja. Olgu see siis amet, keel, või iseenda tundmaõppimine. Aju tahab ju tööd. Ja pidevat tööd.

”Kui Sa saad enda kohta teada kas või ühe uue asja, on see päev edukas.
Kui Sa saad kellegi suhtes olukorraga pisut paremini hakkama kui varem, on see edukas päev.
Kui Sa oled kellegagi või iseendaga olnud kannatlikum ja osavõtlikum, on see edukas päev.
Kui Sa saad kellestki või milleski veidi paremini aru, on see edukas päev.
Kui Sa seisad vastu vanale, ebatervele käitumis - või mõtlemisviisile ja valid selle asemele uue, on  see edukas päev.
Kui Sa oled kellegi või iseenda vastu lahke, on see edukas päev.
Kui Sa armastad iseennast sellele vaatamata, et Sa ei tee kõike täiuslikult, on see edukas päev.
Kui Sa oled tänulik kingituse eest olla Elus ja võimaluse eest õppida ning areneda, on see edukas päev.”

Barbara De Angelis