Hubert

Täna, 11.september oli minu jaoks väga ärev päev. Kindlasti ka lähedaste sõprade ja kiisupere jaoks. Kiisu Hubert käis täna operatsioonil. Kasvaja eemaldamisel. Kolm päeva on meil ees veel teadmatust, mis loomuga see oli ja siis saame teada tulemuse.

Mõtlesin eelnevalt küll, et sel ajal, kui tema loomakliinikus on, vaatan päevikutest üle sissekirjutised temast ja kirjutan kokku väikese loo. Tegelikkuses aga oli ärevus nii suur ja kõik mõtted jooksid peas sellise kiirusega, et ei suutnud seda teha. Kogu selle aja, viis tundi, tegelesin hoopis suveriiete ja – jalanõude kappidesse – karpidesse panekuga. Sest õhus on juba päris karge sügis. Õnneks ma ei olnud oma tegemistes üksi, väike Maija toppis oma ninakese truult kõikvõimalikesse kohtadesse. Küllap muretses temagi oma kalli sõbrakese pärast. Kui siis kliinikust tuli kõne, et operatsioon on läbi, oli see meie mõlema jaoks suur kergendus – mina viskasin ruttu pooleliolevad asjad käest ja Maija hakkas oma põrkepalle veeretama!

Praegu on Hubert kodus. Ta on veel väga vaikne ja vaatab mind küsivalt oma suurte silmadega – mis minuga täna küll juhtus?!

Hubert oli aastaid kasside turvakodu poiss. Mind paneb üsna tihti imestama see, kuidas küll ei teatud nii fantastilisest kassikesest ja teda kellegi kodusse ei tahetud?! Kuidas küll minul nii suuresti vedas, et täiesti ilma planeerimata ja ise otsustamata Hubertiga tuttavaks sain?! Ja kuidas küll olen mina sellise õnne ära teeninud, et Hubert nüüd minu kiisu on?! Tundub siiani nagu lotovõit!

Hubertiga oleme koos elanud 21.detsembrist 2010. Kuna mul puudus eelnev kogemus poisskassiga ja üldse kiisu täiskasvanust peast koju võtmisega, siis pisut pelgasin tekkida võivaid kohanemisraskusi. Õnneks oli see mure ainult ühepoolne ehk siis minu!

Hubert uudistas toad üle ja kohanes silmapilkselt. Juba esimesel õhtul olime head sõbrad. 

Hubert peab lugu korrast, puhtusest ja seltskonnast. Talle meeldib kõikidel minu toimetustel silma peal hoida. Eriti meeldib talle seda teha kirjutuslaual minu ja arvuti vahel - kui ma töötan, või voodis minu süles - kui ma loen või telekat vaatan. 

Nii suurt miilustajat ja kõva nurrujat pole mina küll varem näinud! Hubert on võitnud sõprade ja naabrite sümpaatia. Jõuludele ja teistele pidustustele naabripere juurde kutsutakse alati ka tema kaasa. Seal on ta pidanud ennast väärikalt üleval: jõulupeol kõnnib ümber kuuse nägu püstiseid kuuseokkaid täis nagu siiliselg, mõnuleb pehmel diivanil ja pikutab klaaslaua keskel, ise samal ajal lilli nuusutades. Hubertil käis ka päris mitu jõuluvana. Kingitusteks sai ta toidunõusid, toitu ja mänguasju. Neid viimaseid on tal ikka päris palju. Minu ja kinkijate rõõmuks ta siis vahel paar korda mõnda valikuliselt ka veeretab. Lemmikmängude hulka need siiski ei kuulu. Rohkem meeldib talle kraanikausis vett limpsida või siis toast tuppa joosta, nii et vaibad rullis. 

Kapiuste avamine huvitab kiisut ka. Ükspäev läkski tal sinna sissepugemine õnneks ja nii ta siis särasilmil puhta pesu virnade vahel istuski. Välja hüpates tuli üks virn pesu kapist kaasa, aga - sellest pole midagi. Küll ma kokku korjan.  

Tema trikkide hulka kuulub ka kõikvõimalike purkide ja uste avamine. Õnneks pole ta veel külmkapi ukse avamist selgeks saanud. Kui õigel ajal koju ei jõua ja kiisusöötmise aeg on läbi, ei ole põhjust muretseda - Hubert avab ise purgi! Kusjuures - selle õige purgi!

Kuna sügis on tarkuse taganõudmise aeg, siis ei saa teisiti ka Hubert - ta nimelt oskab suurepäraselt lugeda ajalehti ja ajakirju. Kiisu oskab tõmmata leheküljed pikkadeks sirgeteks ribadeks. Seda kõike teeb ta aeglaselt, mõnuga ja kontrollides saadud tulemust. Ja siis võtab ta selle ajalehe peal niimoodi sisse mõnulemispoosi, et mitte kuskil ei paista välja lehe servakestki. Pole lehte, pole ka probleemi.  

Viimasel ajal on ta hakanud ennast väga tihti peeglist vaatama. See võib olla tingitud ka saledamast välimusest - nüüd on, mida uhkusega vaadata. Hubert on väga tublisti kaalus maha võtnud. Oma uude kodusse tulles oli ta 9,7 kg, praegu kaalub kassipoiss 8,3 kg - ehk siis kaalulangus on 1,4 kg!

Fotograafia on viimasel ajal me mõlema ühine hobi - sest kõik momendid on jäädvustamist väärt. Ja naerma ajab ta mind ka! Pidevalt! Tundub, et mina teda ka!
 

01.novembrist 2011 on Hubert väga õnnelik! Sest tal on nüüd Maija! Turvakodust tuli meie juurde elama väike paljuvärviline kassitüdruk! Neid kahte koos tegutsemas vaadates on tunne, et tõeline Armastus on siiski olemas! Nad teevad kõike koos ja Huberti valvas silm jälgib Maijat kogu aeg. Neil on koos mõnus olla!

Huberti Elust Kasside Turvakodus: 

http://www.kassideturvakodu.ee/photos.php?g2_itemId=162927

Kes soovib endale toredat sõbrakest: http://www.kassideturvakodu.ee/avaleht.php

Toredad sõbrakesed on ka: http://kassjapojad.blogspot.com/

Hoiame kõik koos Huberti paranemisele pöialt hoida! Aitäh!

Ja muideks - Hubertil on südamekujulised ninasõõrmed!