Kuna lubasin, et sellel reisil panen midagi ka üldsusele silma ette, siis siin see on. Hakkab tulema riburada mööda. Ei teinud sellist klassikalist reisipäevikut - et kell see&too ärkasin, läksin, nägin, uinusin... Pigem mõtted, huvitavamad juhtumised&kaunimad mälestused.
20 JAANUAR 2015
Nii, nüüd see siis algab – pikk reis tundmatusse, kaasas ainult 5 kilo väärtuses käsipagasit. Just väärtuses, sest viimnegi gramm&detail kotis on hoolega läbi mõeldud.
Unesegasena loen Neal Donald Walsch`i päevasõnumit, et ilu avaldub paljudes vormides&ei ole olemas suuremat ilu, kui Sa ise. Täpselt sellisena, nagu Sa oled, sel minutil, just praegu, muutmata midagi… Imeilus! Tere hommikut&nii ongi! Eriti kui ollakse magama mindud kell 3&äratuskell on lärmitsenud juba 5 ajal! Pikk uneaeg, mis?!
Paratamatult tuleb iseenda üle naer peale, et mõista, mõista – mis see on - seest siiru-viiruline, pealt lipi-lapiline?! Ehk siis peenemalt vihjates – sees igasuguseid mõtteid&peal väiksemast suurema poole kogu reisi särgikud. Tõeline t-pluusi kubujuss! Suvele vastu ju!
Kõige selle hunnitu hunniku peal on mu Elu üks kallemaid t-särke. Tuli tahtmine ta reisipluusiks võtta. Ja kui eile õhtul kell 10 (ja-jaa, enamus meist pakib juba mitu nädalat enne pikale reisile minekut kohvreid, rääkimata siis 6 nädala vara mahutamisest 5 kilosesse käsipagasisse – ellujäämise kursus, ehk tähtsamad on inimesed, emotsioonid&mälestused) pakkima hakkasin, kukkus kusagilt välja üks tundmatu välimusega mälupulk. Pika kemplemise peale, et kellele see kuuluda võiks, jõudsime selleni, et tark vaatab, kas seal midagi tallel on. Oli vägagi palju.
Mitmeid aastaid tagasi leidis mind üles lapsepõlveaegne kirjasõber Bangladeshist. Vahepeal oli Elu meie paberil&ümbrikus suhtluse katkestanud, mina korduvalt kolinud&nimegi muutnud. Tema aga oli Ellu viinud oma suure unistuse - loonud disainiriiete firma! Küll ma tundsin talle lapsena sisemuses kaasa - et kus küll suure&vaese pere laps, kelle kodu meenutas papist karpi, selle unistuse täitumiseni jõuab... Ja mis juhtub siis, kui ta ise ka ilmvõimatust aru saab... Õnneks ta ei teadnud seda ilmvõimatu olevat!
Kuna meie taasleidmine toimus vahetult enne mu sünnipäeva, siis sain kingituseks suure paki, milles lisaks muule ilusale oli 12 erinevat t-särki! Sünnipäevapidu ma küll ei plaaninud, aga sõbrad seda ei unustanud - nii et õhtu jooksul kogunes kenake seltskond! Ei rohkem, ega vähem, kui koos minuga 12 tüdrukut! Ja ma sain igaühega oma pakikest jagada! Niisiis - 12 ilusat tüdrukut&kõik ilusates erinevates särkides! Andmisrõõm on minu jaoks alati olnud see kõige suur rõõm! Ja lisaks veel rõõm sõbra Elu unistuse täitumise üle - KÕIK ON VÕIMALIK!
VANTAA LENNUJAAMAS küsisin reisijaid abistavalt proualt mulle omase väikese huumoriga, et kuna ta näeb nii tark välja, siis kas ta saab mind pisut aidata. Minu küsimusele ta küll vastata ei osanud, küll aga kiitis mind vastu targaks&taevani - targad olla hoopis need, kes nii kaugele reisivad ainult 5 kilose käsipagasiga! SMILE!
Kui siis lõpuks oli käes see aeg, et tähistada hea söögi-joogiga reisi algust, ei hakanud midagi sobilikku silma. Lõpuks leidsin gluteenivaba tomati-mozarella focaccia - polnud küll päris see, aga - asi seegi, vähemalt suure nälja võttis ära&gluteenivaba ikkagi! Ise mõtlesin, et mu armas sõbranna Eve oleks mu üle uhke! Maitses pisut saepurulik (vähemalt ma kujutan ette, et see võib niimoodi maitseda). Õnneks päästis hullemast piinast juust, tomat&ruccola. Ja muidugi pokaal veini.
Mis SOOMEST meelde jäi (peale külma&lumeräitsakate)?! Muumid on siin&muumid on seal! Kas nad tõesti suudavad kõigile neile tuhandetele kodud leida?!
Ja kuused on maha võtmata - sõna otseses mõttes ripuvad terminaali laest alla! Nooh, ümber kuuse tantsu&tralli selliste puudega küll teha ei saa. Aga ruumilises mõttes - palju pinda! Huvitav, kuidas sellisel juhul Jõuluvana saabuks?!
LONDONIS vajutasin pärast turvakontrolli läbimist rahulolu määramise nuppu - ikka seda parimat. No ikka oled rahul, kui saabaste peale seadeldis piiksub (aaa, litrid! - noogutab turvaneiu mõistvalt pead)&jätkuvate katsetuste peale ilma saabasteta küsitakse, et kui palju rõngaid mul enda küljes on?! Loetlen aga kõik ausalt ette. Selle peale ütleb tütarlaps vormis: "Great! Same here!"
JA SIIS TULEVAD PIKAD LENNUD...
No comments:
Post a Comment