PIKAD LENNUD
Issver, kas mulle hakkavad lennud&pikad reisid meeldima?! Sest vaadatavate filmiuudiste seas on just kõik need filmid, mida ma olen viimase poolaasta sees näha soovinud, aga - mahti pole saanud (tobe vabandus iseenesest)!
Näiteks "Saja Sammu Teekond". Muusika, suured tunded&isuäratavad võtted toitudest! Filmisoovitus minu poolt neile, kellele see kõik meeldib + India&sealne köök. Kõikvõimalikud toiduga seotud suured plaanid mulle meeldivad, nagu ka söömine ise. Eks sellepärast ma peangi terve Elu meeles pidama, et "pill tuleb pika ilu peale", ehk siis peale heldet toidulauda tuleb väga kitsas kalorilugemine.
Lennukitoidust küll pilte teha ei saa – isegi mitte kõige parema tahtmise juures. Portsjonid on ehe&ebanormaalne näide naiste&meeste võrdõiguslikkusest. Kõigile ühesuurused karbid&tavaliselt sööb nii M, aga ka N kogu kahtlase välimusega sisu ära. Nukunõude suurustelt karbikestelt hõbepaberit arutades&kõrvalistuva vegetaarlase toidu poole kiigates on küll tugev tunne lihasöömine maha jätta. Sest minu halli värvi käkerdis ei meenuta küll kana, kui menüü seda ette ei ütleks.
Istun ma üldse kahe pooluse vahel - paremal käel lihaarmastaja, kes loeb paleoraamatut&vasakul jutt "loomad peavad elama". Istun, kiikan ühele&teisele poole ning korraga meenub Kristjan Jõekalda saatest "Kaks Kanget Indias", kus ta üritas sama abitult plastriistadega lennukitoitu manustada - krabile iseloomulikke liigutusi tehes. No pole ruumi&taimetoitlase ees on pisut piinlik oma paari miniatuurse kanatüki pärast. Nii et sokutan need mõlema kaasreisija suureks rõõmuks paremale käele taldrikule&söön lihtsalt kanahõngulist pastat - taimetoitlasest kaugemale&paleolasele kõhtu!
Söögi ajal näen ekraanilt filmi loomade erakordsest sõprusest:
Kiisu Clara kasvatab nii oma pehmekest, kui hanepoegi. Ühel päikesepaistelisel päeval jalutavad nad hanereas (kassireas!) rohelisele aasale - ema ees, siis kiisulaps&lõpuks haned. Mõnulevad rahulikult aasal, kuni ema saab inimpilgul vaadatuna vaat` et südamerabanduse - osad tema lapsukestest (need temast endast palju suuremad) paterdavad tiigi poole&vees nad ongi...
Huskid&jääkaru.
Kitseke&lõvi.
Koer&ahv.
Loomariigist on palju õppida. Armastus&sõprust. Või vähemalt tolerantsust&sallivust.
Ja noorvegan mu vasakul käel poetab vahelduva eduga kogu reisi ajal pisarakesi&räägib oma kahest koju jäänud kassist...
Juba mõtlen minagi kurvalt Pärdi, Harald Pintselsaba&Maijakese peale...
No comments:
Post a Comment