Läinud aasta tegi väga selgeks, kes on tõelised sõbrad. Terad eralduvad sõkaldest, ehk tean, kes on alles jäänud. Ja mind väga palju aidanud. Ma ei oleks see, kes ma olen, kui sõbrad poleks julgustavaid sõnu ütelnud. Ma poleks seal, kus ma olen, kui sõbrad poleks nõu andnud.
Möödunud aastal sain teada, kes on lubajanaine ja lubajamees. Ja ma ei pea siin silmas poliitikuid ega valimisi. Nendest on küllalt räägitud. Vaid inimene-inimesele tasandil ausat suhtlemist. Tegelikult tunneb kohe ära, kellega on tegemist. Suuresõnalise jutu ja lubaduste järgi. Aga siis sekkub mõistus ja hakkab vastu vaidlema. Ta vihjab inimese haridusele ja haritusele, auväärsusele ja positsioonile, heale perekonnale ja eeskujulikule lastekasvatusele. Selline inimene ei saaks ju valetada. Miks ta üldse peaks ilma katteta, kiiresti ja paljusõnaliselt lubadusi vuristama, kui miskit pole palutudki, veel vähem nõutud? Ja koheselt märku andnud südame hääl taandatakse mõistusele. Aga loogika sai petta. Mina sain petta. Sest ei kuulanud, mis süda räägib.
Kehakaal - lubasin ise püsida hea enesetunde kaalus ning hoida enda ümber samasuguste soovide ja ellusuhtumisega inimesi. Minu jaoks on tähtis iganädalane seltskondlik tugi. Kõigil on suurepäraseid kogemusi ning neid saab omavahel vahetada ja teistega juhtunust õppida. Igal nädalal on olnud erinev vestlus, sellekohane tööleht ja küsimused, mis annavad suuna ning panevad mõtlema. Ikka selleks, et kehakaal rõõmu teeks. Üheskoos on kergem hoida motivatsiooni ja oma unelmaid reaalsusesse viia. Vara on veel teha sellealaseid kokkuvõtteid, aga jätkan ja teen kõik endast oleneva, et vestlusringides osalejate soovid tervislike eluviiside valdkonnas täituksid.
Plaanid uueks aastaks?! Eelmise aasta plaanidest ei läinud paljud täide. Ja mõned asjad, millest ei osanud unistadagi, juhtusid justkui iseenesest. Elan üks päev korraga ja vahel planeerin ka tulevikku. Ehk siis – üritan keskenduda hetkele. Sest hetk loobki tulevikku.
Jätsin ööseks kirjatüki pooleli, aga magades tiirles see ikka mu sees edasi. Ja täna hommikul ärkasin ah-haa`ga! Kõik oleneb ikka sellest, mis nurga alt asja vaadata. Eelmine kevad paastulaagris metsa all kõnniringe tehes otsustasin - sellest saab minu Elu siiamaani ilusam suvi! Tegelikult mu soov täitus! Olin nii keskendunud halbadele juhtumustele ja - kas tõesti ei pannudki tähele?!
Ma ei ole ühelgi suvel nii palju reisinud, üritustel ja sõpradel külas käinud, söönud-joonud head-paremat ning sealjuures veel püsinud heas kaalus!
Aga mis kõige tähtsam - mind on armastatud, hoitud ja minuga on arvestatud! See on imeline! See on õnn! See teebki selle suve kõige ilusamaks! Ja seetõttu vist tundus ka sügisel, et mu suvi ikka kestab! Septembris ja oktoobris olin ikka veel samamoodi ülihõivatud! Sest - milleks head asja lõpetada?!
Õpitud tarkus läinud aastast? Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi! Ja mis on minul tegemist koertega? Ma pigem ikka kassiinimene. Nii et pole mõtet vanade asjadega oma pead täita. Saatsin hoopis taevalaotuse poole uued soovid! Aga millised - see on juba minu saladus!
Head algavat Puuhobuse aastat (30 jaanuar 23:38)!
Tervitades,
Liana
No comments:
Post a Comment