Eelmise aasta sügisel tutvusin ühe imelise inimesega, kes oli selleks ajaks peaaaegu aastajagu elanud toorveganina ja rääkis ajurvedast väga sütitavalt. Peale ajurveda pulsidiagnostikat muutis ta täielikult oma toitumist, vabanes tervisehädadest, liigsetest kilodest ja leidis endas jõu aidata paljusid inimesi nende eluraskustes. Ta rääkis ajurvedast nii sütitavalt, et ka minul tekkis selle vastu suur huvi. Ja kuidagi kohtusin ma veel ja veel inimestega, kes kõik rääkisid ajurveda imepärasusest.
Ajurveda
Ajurveda on pärit India Veeda kultuurist ja seda peetakse vanimaks tervise eest hoolitsemise süsteemiks. Indias on seda praktiseeritud üle 5000 aasta. Sanskriti keeles tähendabki see „teadus Elust“. Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon on tunnistanud ajurvedat kui kaasaja üht efektiivseimat meditsiinisüsteemi ja ajurvedal on suur panus 21. sajandi meditsiini ülemaailmses arengus.
Ajurveda põhieesmärgiks ei ole mitte lühiajaline mõju inimese organismile, vaid pikaks ajaks ihu ja hinge harmooniasse viimine. Austatakse seda, et me kõik oleme erilised ja erinevad. Inimese põhitüübid - vata, pitta ja kapha - tulevad välja inimese toitumisest ja käitumisest ning võivad inimese teha kas terveks või haigeks.
Ajurveda järgi saab inimene ise oma tervise eest hoolt kanda. Muudad ennast – muutub maailm.
Ajurveda arst
Kui ma eelmise aasta novembris sain teada, et jõulukuul külastab Eestit ajurveda arst Indiast, panin ennast kohe kirja. Hea, et kohe – sest minu suureks imestuseks täitusid kõik ajad imekiirelt. Olin vapustatud doktori kiirest diagnoosimisvõimest ja minu lahtilugemisest – nagu emakeelset ja suurekirjalist raamatut.
Kas see on siis minu omapära, või Kaalude tähtkujule omane, aga tahan kõike üle kontrollida ja enda jaoks lahti mõtestada. Arsti visiit vapustas mind väga, aga tahtsin veelkord vanaaja teadust proovile panna ning diagnoosi õigsuses veenduda. Mõtlesin, et kui kord satun Indiasse, siis lähen uuesti ajurveda arsti juurde ja vaatan, mis diagnoosi ma siis saan.
Juhuseid ei ole
On palju inimesi, kes ütlevad et juhuseid ei ole. Ja seda veel vähem Indias. India pidi kokku tooma õiged inimesed ja õigel ajal. Just need, keda hetkel kõige enam vajad. Uskumatul kombel kohtusin mina inimestega, kes rääkisid ühest ja samast ajurveda keskusest ja kiitsid sealseid ülimõnusaid protseduure. Nii siis saigi mindud Dr. Sudhindra Adiga Uppoor juurde Ayurshree Ajurveda keskusesse Calangutes.
Uus diagnoos=vana diagnoos
Üllatav, uskumatu ja imeline – juba teine doktor, kes katsus ainult kolme sõrmega pulssi, vaatas keelt ja küüsi (minu puhul pisut raskendatud ettevõtmine!) ja siis hakkas rääkima. Rääkis ära kõik, mis olnud, mis praegu olemas ja mis võib tulla, kui ma elulisi muudatusi läbi ei vii. Kuhu jäävad siis kõik keerulised diagnostikad, analüüsid ja kuudepikkune patsiendivaatlus? Aga jutt ealistest iseärasustest ja stressirohke Elu mõjutustest?
Diagnoos kattus vaat`et sõna-sõnalt Tallinnas kuulduga. Minu – kui skeptiku – sügav lugupidamine sellistele doktoritele.
Kui nüüd ühe lause jagu rääkida endale öeldust, siis juba teine doktor rõhutas kõige enam minu mõtlemist. Ja et kogu maailma aitamise kõrvalt peaksin ma ka enda peale mõtlema. Kuidas – ma veel täpselt ei teagi…
Ajurveeda massaažid
Kuidas ma küll ootasin oma esimest massaaži! Olin infovoldikust endale kõik selgeks teinud ja ilusaks mõelnud: kahe tunni jooksul on minu päralt kaks massööri, kõigepealt saan 45 minutit terve keha sünkroonset õlimassaaži, seejärel 10 minutit pea ja näo massaaži, 20 minutit shirodarat, 20 minutit ela kizi taimeürtidest ajurveeda kuuma töötlust turjale, seljale ja liigestele ning õndsaks lõpuks 15 minutit aurusauna.
Tegelikkuses aga mõtlesin esimese massaažiprotseduuri ajal, et enam halvem olla ei saagi ja suure tõenäosusega ma suren. Peale kaht tundi keha peksmist, mudimist ja silitamist püsisin vaevu jalgel. Suurivaevu suutsin ennast vedada randa päikesevarju alla, kus vaatamata 35 kuumakraadile lõdisesin vappekülmas. Peale külmatunde valutas mul pea, kael, selg, käed –jalad värisesid ja nägemine oli fookusest väljas. Hea, et kõige selle juures üldse ellu jäin.
Järgmisel hommikul läksin ajurveda keskusesse ainult selleks, et doktorile kõigest läbielatust tõetruu ülevaade anda ja edaspidistest protseduuridest kategooriliselt keelduda. Doktori nägu läks aga laia naeru täis ja ta pigem rõõmustas minu jutu üle. Vapustavalt head uudised, mu organism hakkas tööle! Jätkame aga protseduuridega! Seda ma polnud küll oodanud…
Nii ma siis istusingi jalgalaskmise asemel kurnatud moel oma protseduure ootama. Et pisutki kergem hakkaks, sättisin sõrmed mulle näidatud abitoovasse kombinatsiooni ja tõstsin taevaavaruste poole. Doktoriproua muheles ja vangutas heakskiitvalt pead. Just nimelt vangutas, sest seda teevad Indias kõik. Mulle meenutab see liigutus autodesse pandavaid mängukoerakesi, kelle pea vallatute kurvide ajal küljelt küljel väriseb. Ja mul hakkaski parem – kas siis kergendust toovast näpuasendist või mängukoerakese silmade ette manamisest.
Päev-päeva järel - koputamine, siis heledad ja järjest tugevnevad laksud, lõpuks uhmrilaadne asi (puukepikese otsas linane riidepall, mis on täidetud taimelehtede, -pulbrite, sidruni, küüslaugu ja Jumal-teab-veel-millega, mida kastetakse tulikuuma õli sisse ning siis tembeldatakse kogu keha täie hooga läbi). Kõige selle peale aga liblikõrn puudutus üle terve keha. Või pehme väike ämblikujalake. Nagu Charlotte koob võrku, mõtlesin viivuks.
Seejärel saabub õnnis vaikus. Nii hea on olla. Alates teisest seansist läks Elu ilusaks. Ah siis selline ongi taevas! – mõtlesin. Sain vist jala ukse vahele!
Shirodara
Shirodara oli kahtlemata minu lemmik. Pole kunagi varem midagi sellist tundnud, ega niimoodi lõdvestunud.
Shirodarat nimetatakse kolmanda silma massaažiks. Selle protseduuri ajal valatakse laubale peenikese ja katkematu joana sooja õli. See viib organismi transisarnasesse seisundisse ja lõõgastab. Mida mõistus samal ajal teeb? Mõistus tukub. Ei ühtegi mõtet ega sisedialoogi. Täielik puhkus.
Kus kohast küll tuleb värvidemäng selle protseduuri ajal, kui silmalaud on suletud? Või kas mul üldse on seda vaja teada – pigem lihtsalt nautida (kuigi silmanurgast suutsin juba esimesel korral tähele panna, et massaažilaua kõrval on gaasiballoon, ühe auguga gaasipliit ja selle kõrval palju seesamiõliga plastikpudeleid…).
Aurukapp
Kahetunnine protseduur päädib istumisega kapis – sõna otseses mõttes. Et ka aurusauna funktsiooni saab nii lihtsalte vahenditega lahendada! Väikese kapikese sees on pöördtool, mis kruvitakse istuja pikkusele sobilikuks. Sobilik pikkus eeldab ukse kinnipanekul pea väljaulatmist kapipealses asuvast august. Siis aetakse vesi pliidil keema, aur tuleb vooliku kaudu kappi ja kuuma aurusauna funktsioon ongi täidetud.
Peavaluroht India moodi
Kuum kliima, palju uusi elamusi ja ajurveda protseduure panid esimestel päevadel pea valutama. Ega ma polegi varasest lapsepõlvest peale teadnud, milline oleks Elu ilma peavaluta. Doktor soovitas – nagu pea sees tuksub, võtta valu ennetamiseks laimisoodat suhkruga. Ja kohe hakkabki kergem. Nii lihtne arstirohi – või on sisendusel ja Indial oma mõju?! Ega vahet ei olegi. Peaasi, et see aitab. Ja – see tõesti aitas.
Doktoriproua sarid ja minu mõtted riietest
Keskuses oli assisteerimas ja oma ilu näitamas doktoriproua, kelle saride mitmekesisus ja värvigamma olid vapustavad. Need ei kordunud mitte ühelgi minu sealkäidud päeval. Palju tal neid küll on? Lõpuks sai minu naiselik uudishimu võitu ja ma küsisin. Ta ise ka ei teadnud.
Algul olin hämmingus, kas tõesti? Aga siis tabasin end mõttelt – ega minagi tea, kui palju rõivaid mul on. Osad neist on ostetud mõne tuju ajel, osad lohutuseks, osad soodsa hinna tõttu. Vahel leian riietekapist üllatusi. Aga kannan ma ikka lemmikuks saanud ja hästi sisse kantud rõivaesemeid.
Ajurveda keskusest saadud tarkus
Vahel tuleb vähem mõelda ja lasta ajul puhata. Ja üldse – ei ole häid ja halbasid olukordi, vaid mõtlemine ise muudab need kas heaks või halvaks. Pigem siis mõelda juba head.
Jätkub…
No comments:
Post a Comment