Jälle Kord Uus Aasta!

Hiljuti on mööda vuhisenud mitmeid vana aasta lõpetamisi ja uue aasta alustamisi. Paljude jaoks meist sai üks vana uks kinni pandud 31. detsembril ja uus algus tehtud 1. jaanuari saabumisega. Mina aga olen oodanud just Musta Veemao aasta algust ning oma soovide Universumile saatmise ja muudatuste tegemise just sellele algusele sättinud. Tõotab tulla üks ütlemata hea aasta. Vaat´et kõikidele.

Pühapäeva õhtul oli soov madu pidulikult Kadrioru pargis vastu võtta. Mõeldud ja tegemisel. Ürituse alguseks oli kuulutatud kell 18 ja sujuv lõpp hiljemalt 22. Kui enne kella 19-t trammiga Kadriorgu jõudsime, oleks tark võinud ju aimata peo lõppemist- trammi pealt mahatrügimise raskusest, sest kõik peale meie seltskonna tahtsid trammile ja seda lausa ühekorraga, eesti tuntud psühholoogiga eesotsas. Seal ta siis võitles ennast esimeste seas sisse, kena kõrvarõngas ühes kõrvas ja värvikirev sall maitsekalt kaela seotud. Trammile trügimises on kõik võrdsed, kel vähegi füüsilist jaksu on.

Eeskavaks oli välja pakutud maoaasta jääskulptuuri avamine, hiina draakonirituaaltants, tuletsirkuse etendus, trummmiansambli etteaste ja paljugi muud. Kui meie kohale jõudsime, oli see juba möödanik.

Edasi pidi rahavapidu jätkuma Pillapalu platsil, kuhu minek oli raskemast raskem. Juba mäkkerühkimise alguses "tabas" meid järgmine, ehk siis viimane atraktsioon, mille kohta targad allikad olid informeerinud: “Taevasse tõuseb ilutulestik, mis ühendab endas idamaise pürotehnika kaunimaid näiteid, muusikat ning videoinstallatsiooni.” Kuna ilm oli sompus ja pilvine, ei ühendanud ta midagi. Pigem aimdus aega-ajalt mõnda värvilaiku nähes teadmine, et seal pilve taga toimub midagi.

“Kõigil uusaastapidustustel osalejatel on võimalus nautida söögitelkides hiinapäraseid roogi ja jooke.” Ja kui meie kella 7-ks kohale jõudsime, koristati juba telke kokku.

Üle jäi vaid imestada eestimaalaste kui põhjakultuuride esindajate ülikiirust-vähem kui tunniga kogu eeskava maha mängida. Või tuleb nentida maoaasta kiiret hoogu, et kuhu aga jõudsime, sealt oli madu juba läbi vuhisenud.

Tore oli ikkagi. Ja nii palju lõbusaid kukkujaid! Kogu park oli jäiselt sillerdavaks liuväljaks silutud. Madu alles näitab, kuidas tuleb tasa ja targu maadligi hoida. Püstijäämine oli kohati täiesti ilmvõimatu. Ning teiste otsa liuglemine ja omakorda kukkumine lõbus paratamatus. Selle aasta kukkumisnorm on mul küll kuhjaga täis ja-seda ainult ühe õhtuga(Ometigi on homme Vastlapäev ja oleks ju mõne liu võinud sinnagi jätta!)!

Selle Blogi koha pealt on algus eelmise aasta lõpukuudega hoogsalt tehtud ja siit leida ka midagi muud peale värvikirevate vahtralehepiltide. Postitusi piisavalt ees, et edaspidi vabalt kulgeda. Nii et alates mao aastast-minu lemmikust-tulevad postitused vastavalt mõtetete kohale lehvimisele! Uuel Aastal uutmoodi!

Armuküllast Musta Veemadu!

Ahaa-koht! Sellepärast siis oligi metsa all nii palju puutüvedest kinnihoidvaid jäneseid! Ainuke viis ennast püsti hoida(Või jänes ei riski ja šampust ei joo?)!