Aussie, 15

10-PÄEVANE TEEKOND MELBOURNE - ALICE SPRINGS
7. PÄEV

No ei suuda ma hommikul kell 5 süüa. Aga see on küll ainult minu „probleem“.

Hommikust-hommikusse vaatan tütarlapsi, kes söövad virnade viisi röstsaiu, pannes sinna vahele nii palju võid, maapähklikreemi&moose – et seda lausa pritsib kahele poole laiali. Samas, kui mina panen kahe viilu vahele söödikutest purgipõhja järelejäänud moositilga&pakin selle hilisemaks eineks kaasa. Et siis süüa seda teises-kolmandas jalasirutuspeatuses.

Ka nemad söövad igas peatuses&bussisõidu ajal – kommid, küpsised, kartulikrõpsud... Kus kohast nad neid saavad?! - Istme alt kastist! Igaüks on reisi algul kuskilt poest endale kastikese leidnud&täidab seda igal võimalusel hoolega. No ja - tühjendab sama usinasti.

Täna oligi esimeses peatuses suur rõõmuhõiskamine – bensujaama külmik sisaldas Kinder Surprise munasid (pärast meie edasisõitu - enam mitte)!!!

Sooja 32 C. Järjest kuumemaks läheb.

Giid kiidab jälle ennast. Et tema on täna Superman&jätab vahele kõik firma poolt ettenähtud igavamad peatused – ikka selleks, et jõuda kiiremini punase kivi juurde!

Varahommikul teeme kunstifotosid – ühel pool on taevas kuu&teisel pool päike.

Ahto leiab talle iseloomulikul moel keset mitte-midagi-maad täringu! Lõõbin, et veeretagu midagi ilusat. Tuligi 6! No mis muud see ikka tulla sai?!

Istudes oma kahe saiaviiluga kõnniteel, vaatasin tõtt kolmeosalise rekkaga, kus peal tervislikule toitumisele kutsuv reklaam (tore - mina siin oma valge saiaga...)...

Olin täna maovalves. Jalutasin madu. See nägi välja nii, et mina kõndisin&tema mõnules mässituna ümber minu. Kui tuli üleandmise kord, pigistas ennast nii tihedalt ümber mu käsivarre, et võttis pisut kõhedaks. Ja valus oli ka - selline hästipaigaldatud žguti tunne.

Sain täna pisut teada ka maotüdruku strateegiliste numbrite kohta. Pikkust on tal 2,2 m.

Kaalu osas on vastus suht lahtine: Pärdiga võrreldes naeruväärne, aga Haraldist tiba kergem – seega umbes 6-7 kg vahel.

Oleme kohal! Lõpuks ometi! Alustasime sõitu hommikul enne 6&Ulurus oleme õhtul 5. Sooja 42 C. Varjus. Ja giidi mõistes pole täna veel kuum päev...

PALYA – tere tulemast aborigeeni keeles!

Õhtul päikeseloojang Uluru vaatega&ööbimine tähistaeva all. Kuigi lõpuks on meil majakesed, keeldub sinna minemast isegi sakslanna, kes iga õhtu kritiseeris mugavuse puudumist (igal reisil on üks selline). Nüüd ta küll kardab madude äkkrünnakut, hiidämblikke, mürgikonnasid... Ja seda kõvahäälselt...

Head ööd&tänan kohalejõudmise eest!
Muideks - TÄNAN - sellist sõna aborigeeni keeles pole.  See on ju siililegi selge, et igaüks aitab igaüht – Sina mulle&mina Sulle!