Käes on reisimälestuste järjekordse osa kirjutamise
aeg. Seda enam, et kauge maa sõbranna on sealse talve eest meie kuumas suves&ütleb, et tema muudkui ootab blogi 8. osa! Tuleb see kiirelt kokku
sepistada, sest lähipäevadel saabub teinegi tore perekond Austraaliast! Tere
tulemast Eestimaale&blogi järgmisele seiklusele!
10-PÄEVANE TEEKOND MELBOURNE - ALICE SPRINGS
1. PÄEV
"See on sest, et
tõusen vara, hästi võimlen ma ja harjutusi teen..."
Kõnnime läbi korraks
unne suikunud Melbourne`i reisialguse kogunemiskohta. Möödume mitmest 24 tundi lahti jõusaalist. Huvitav, kes&kui palju treenib näiteks öösel kell 2?! Kell
4.30?! Et tulen peolt koju, söödu-joodu vaevab nii füüsist kui vaimu&lähen
korraks kangi tõstma?! Näiteks kolm supilusikatäit kartulisalatit&tükk
torti läks üle normi - lähen jooksulindile&alles siis rahuliku südamega
koju magama?!
Polegi nii soe, nagu
võiks arvata. Jälle kord pean tõdema&tänama - Ilves-jope päästis mu Elu nii
talvekarges Helsinkis&Londonis ning sobib suurepäraselt ka Austraalia
tuultesse! Eriti abiks on see kiriku ees platsil istudes, päevikut
kirjutades&reisiseltskonda oodates.
Kui siis stardime
teele, on esimeseks lauluks raadiost "Somewhere over the rainbow"! Selle saatel on küll tore alustada 10 päevast reisi!
Peatselt tuleb muusika
asemel giidi õpetus kuuma, madude, ämblike&veel igasuguste hirmutavate
tegurite kohta. Kõik see on läbi põimunud vist küll aussidele omase naljaga. No
kasvõi näiteks madude kohta. Neid polevat üldse vaja karta, sest - igale maole
on olemas vastumürk!
Reis algab Melbourne’ist lääne poole jääva postkaardivaatelise
maanteega – Great Ocean Road (Suur
Ookeanitee). Pikkust 243 km ja ehitatud aastatel 1919-1932. See järgib
täpselt rannikujoont ja on monument sõjasangaritele. Tee ehitamisel ühendati
meeldiv kasulikuga. Kui I Maailmasõda lõppes, polnud kodumaal sõjast naasnud
meestele tööd pakkuda, nii leidiski valitsus neile rakenduse tee ehitamisel.
Kuigi algusaegade kitsast kruusateest on saanud
esmaklassiline maantee, on tegemist ühe õnnetusterohkeima teelõiguga kogu
suures riigis. Iga meeter sellest teest pakub nii maalilisi vaateid, et
autojuhtimine läeb meelest ja nii need õnnetused juhtuvadki...
Kõige rohkem on turistide seas tunglemas jaapanlasi. Ja küll neile meeldib
pildistada! Kui üks võtab sisse mõne poosi, siis teeb 50 tükki pärast
samasuguse pildi järgi. Ja see kordub iga kivi, põõsa jms juures...
Tee järgib igat rannajoone käänakut, liigub üle mägede
paremale-vasakule,-üles-alla&jälle otsast peale. Ilus, aga... ajab südame
pahaks. Kohe väga paha on...Teine osa teest läbib laudsiledat platood, mis ulatub kohati 80 meetri kõrgusele merepinnast. Kaldaäärsel on iga paarikümne kilomeetri tagant võimsad liivakivist moodustised - Twelve Apostles (Kaksteist Apostlit). Kõik need turistile nii vaadatavad skulptuurid on miljonite aastatega ookean ise loonud. Kord loob ookean kunsti, kord saadab laevu karile... 12 apostlist on osad tänaseks ookeanisügavustesse tagasi vajunud. Isegi elupõline giid teadis vaid 9-t, või õigemini öeldes 8,5-t. Rohkem pole tema mäletamist mööda olnudki. Ka nimetuse saamise kohta ei osanud ta suurt midagi öelda. Sest temale need küll apostleid ei meenutanud.
Loch Ard Gorge - kuristik, mis sai nime laeva järgi. 1 juuni
1878, 36 meeskonnaliiget, 18 reisijat, 2275 tonni kaupa. Ja tugev torm. Ellu
jäid ainult kaks noort - 17 aastane Eva&15 aastane Tom. Tom
päästis Eva Elu. Mõnel lool aga pole kahjuks õnnelikku lõppu. Kuna Eva kaotas katastroofis
kogu oma õnne otsima sõitnud perekonna, tahtis ta tagasi kodusesse Londonisse
rohkem, kui Tomiga Austraalias peret
luua.
London Bridge (Londoni Sild). 15 jaanuar 1990 aastal oli tegu
maismaaga ühenduses oleva sillaga. Kenal
päeval nautisid kaks paari seda kaunist
kohta. Vanem paar tuli varem tagasi, aga noorem ronis siin-seal tagapool. Kui
vanem paar tagasitee lõpus selja taha vaatas, oli osa sillast kadunud&teine
paarike koos sellega. Ruttu mindi politseisse, kus silla kadumist ei
usutud&naerdi nad välja. Misasja, sild kadus ära?! Haa-haa-haa! Lõpuks
kutsuti ikkagi Melbourneśt helikopter. Jutt vastas tõele - noorem paarike leiti
silla lõpust lõksust&lugu sai väga kuulsaks. Vanem paar sai palju
intervjuusid anda&15 minutit kuulsust. Aga mida sai see teine paar?! Telekaamerate
eest püüdsid nad igatahes nägusid hoolega varjata. Vaatamata sellele kestis nende kuulsus kauem&tõi endaga kaasa palju pahandust. Nimelt teadsid mõlema
ülemused, et nad on kodus haiged&mõlema abikaasad, et tööreisil.
Maitś Rainforest (Mait Vihmamets) - kõrguselt&laiuselt 2. kohal maailmas! Korraga
on kuumal suvepäeval nii palju varju&jahedust! Võimsa kõrgusega taimed, paljudel vanust ligi 300 aastat. Kummalised taimed, nagu näiteks soft tree
(pehme puu)- hiigelsõnajalg, mis kinnitub peaaegu mitte millegi külge! Toetad
pildistamise poosiks käega puule&ta kukub vaat´et külili!
Esimese päeva
lisaboonuseks on palju papagoisid&mõned koaalad.
Majutuses
on meie toas 1 mees&5 naist. Saab 5 tundi puhata&varahommikul jälle teele. Ööhämaruses tulevad ümber maja uudistama kängurud.
No comments:
Post a Comment