16. nädal

Kaalulangetuse puhul on kõige lahedam see, kui sind ümbritsevad inimesed näevad muutusi, mis sinuga toimuvad ja ütlevad neid ka välja. See on tõsiselt hea motivaator lõpp-eesmärgini edasipüüdlemiseks.

Nii juhtus ka minuga, kui ühel kenal õhtupoolikul läksime naabriprouaga ühe oma "ujumisklubi" liikme juurde kohviõhtule. Naabriproua ei olnud komplimentidega kitsi öeldes, et olen kohe silmnähtavalt alla võtnud, isegi näost muutunud... Needsamad prouad on tegelikult juba suvest saati ikka huvi tundnud ja küsinud, et kuidas läheb, mitu kg juba läinud jne, jne, seega positiivselt ja innustavalt mulle kaasa elanud.

Kohvilauas sai nauditud mmmmmm kui häid ja veel paremaid pirukaid, kooke ja jooke.

Kuid nagu juba alguses mainisin, on komplimendid ja positiivne tagasiside nii heaks tõukeks eesmärgile pürgimisel, et sellelgi nädalal oli päris ilus miinus -0,4 kg! Ja kokku juba -12,5 kg!!! Võib öelda, et olen tulemusega väga-väga rahul!

15. nädal

Selle nädala märksõnaks võiks olla trenn (tantsuline aeroobika), mille taasavastamine enda jaoks toimus just nüüd.

Isegi kui enne õhtul toimuvat trenni olen vahel mõelnud, et kas minna või mitte, siis see energia ja ülihea enesetunne, mis mind peale trenni valdab, on seda kättevõtmist ja pingutust lausa mitmekordselt väärt.
Vahel lihtsalt tuleb end sundida telekavaatamise asemel välja minema ja liigutama - pärast on nii hea tunne, et taas sai pisut panustatud oma eesmärgi saavutamiseks. Küll tasa ja targu, aga iga korraga ikka lähemale... 

Muidugi tahan iga kord näha järjest ilusamat numbrit ja ikka võimalikult kiiresti kahanemas, aga lohutan end vanasõnaga "tasa sõuad, kaugele jõuad". Selle nädala tulemus - 0,1 kg on ehk just selle viimase kinnituseks...

14. nädal

Küpsetamine ja pidu!!!

See nädal oli Liana juubelisünnipäeva nädal, kus ilmselgelt läks arvutamine jällegi sassi... Sai söödud ja joodud mitmesugust head ja paremat.

Sellesse nädalasse jäi ka Nurri Kassikohviku avamine, kus nautisime vahvate kiisude seltskonnas mitmeid huvitavaid salateid. Enne söömist sai loomulikult toitudest ka pildid tehtud, et seda kõike teiega jagada...
Kujutage endale ette - täisterapasta-seenesalat (pildil 1), kinoa salat avokaado ja balsamico kastmega (pildil 2), kitsejuustusalat meloni ja pestoga (pildil 3) ja megasuur pavlova kook (pildil 4, mis vist tutvustamist ei vajakski!)!
Koogivooru ajaks oli päevanorm juba enam vähem söödud ja ega palju poleks mahtunudki - seega sõime mitme peale ühe pavlova koogi. Mmmmmmmmm, see oli lausa suussulav.
Jätke siis endale meelde, kus nii suurepäraseid roogasid saab - Kassikohvik Nurri,Tartu mnt. 24! Lisaks veel ülihea teenendamine ja megasõbralik kiisude seltskond!

Järgnevatel päevadel tuli nüüd selle võrra rohkem liigutada ja vett juua, et ikka miinustelainel püsida...

Ja see toimib endiselt!!! - 0,4 kg, kokku - 12 kg!!!!!

12. ja 13. nädal

Kuna sügisene aeg on olnud väga-väga kiire, siis pean siinkohal vabandama, et pole jõudnud õigel ajal lugusid kirja panna... Et nüüd siis 2 lugu korraga.

-0,2 kg!
Küll peaaegu olematu miinus, aga asi seegi... Pean tunnistama, et kalorite arvutamine pole just mu tugevaim külg, kuid hakkasin ikkagi uuesti julgemalt sööma ja nii lihtne see ongi. See tõde pidas siiski paika, et kui söön enam-vähem piisavas koguses, siis on oodata kasvõi imetillukest kaalulangust. Ja nagu juba alguses ütlesin - asi seegi...

-0,9 kg!
Moosikeetmine mõjub mu kaalulangusele ütlemata hästi. Seda on varemgi juhtunud, et kui keedan palju moosi, siis tuleb ilus või isegi väga ilus number.
Sel nädalal olid päevakorral õunad eri variantides. Õunamahla-tegemine oli sealjuures veel ka päris korralik trenn.  Ja õunamoosid erinevates variatsioonides - ühte neist sai Tervisetoas (rullbiskviidi sees) juba mekkida ka!

Ma pean olema rahul, et kaal ikkagi liigub allapoole! Ka see on rõõmustamast väärt!! Seda on küll vahepeal väga raske endale sisendada - aga ma teen sellega tööd!

Kassikohvik Nurri

No nii, paras aeg kirjutada ühest väga lahedast kohvikukülastusest! Kiisu Maija magab töölaual kuvari ees ja pisikass Pärt kasutab mu paremat kätt tukkumisel padjana. Aga - tähtede sisseklõbistamist vasaku käega see ju ei sega.

Päev pärast minu sünnipäeva avati Kassikohvik Nurri. Just sellel õhtul oli mul plaanis minna lähedastega välja kohvi jooma. Ja nii ma paningi laua kinni - kohvikusse, kus elavad kassid!

Kõigepealt kahekordsed uksed, ilmselgelt selleks, et mõni kiisu välja tänavale ja Stockmanni poole jalutama ei pääseks.

Esimesena märkas meid läbi klaasukse üks tore vöödik. Mitte, et teenindaja oleks aeglane olnud, vaid kassidel on ju tulijate osas seitsmes meel.

Ja siis ma neid nägingi - laua peal, laua all, aknal külastajaid ligi meelitamas.

Minu hiljuti Kasside Paradiisi lahkunud kassipoiss Hubert ja praegu meie peres vanema kassi rolli täitev kiisutüdruk Maija on just pärit Kasside Turvakodust - samast kohast, kus kohvikus resideeruvad kassidki. Minu kassid on olnud ja on erilised - nagu ikka iga pere oma lemmiku kohta tunneb. Aga vaadates neid karvakerasid seal, tundus uskumatu see, et nii toredad ja sõbralikud loomad on ilma Oma Koduta? Kuidas? Miks? Nad omavad ju kõiki kodukasside häid kombeid: tulen uksele vastu, teen säärtele pai, vaatan silma ja küsin "Mis Sa siis mulle ka tõid?!" Ma loodan kogu südamest, et nad varsti leiavad endale väärilise kodu, kus osatakse hinnata nende häid kombeid ja suurt südant.

Uus asi - seda minu lemmikutel veel ei ole - liimitud lainelisest papist mitmekorruselised pesakastid, kassidele lebotamiseks minisohvad ja -diivanid! Huvitav, kui see koju osta, kas see leiab nii tihedat kasutamist, nagu siin, või jääb nurka nukrutsema, nagu paljud varem toodud kallid just-kassidele-disainitud esemed ja mänguasjad?!

Hmmm, menüü inim- ja kassilastele! Need koogid: suur ja väike pavlovakook, muffinid, korvikesed, makroonid… Tasub maitsemist! No ja kui mitte rääkida kookidest, vaid tervislikust toitumisest, siis tutvustab kohviku menüü ka söökides-jookides  sisalduvaid vitamiine, mineraale ja kasulikkust tervisele.

Märkimisväärne, et kui olin just lähedasi teavitanud kassikohviku tervislikest eluviisidest ja et alkoholi menüüs ei ole, kingiti mulle sünnipäeva puhul šampus! Terviseks!

Lahkudes ja kasside jooksuratast silmates käib peast läbi professionaalse kretinismi nali* - ka mõni inimlaps peaks peale nii maitsvat kohvikutoitu sellel ringiratast laskma. Sest kõik kassid paistavad olevat ideaalses vormis ja kasukad kammitud.

Muidugi pidasin – mulle omasel viisil - vajalikuks pisut kahelda loomade hubasest kodust ja küsida, kus kiisud öösel puhkavad. Tuli välja, et neil on olemas tagatuba, kus nad öösel magavad ja kuhu nad saavad varjuda, kui tahavad kohvikumelust rahu saada. Lugu illustreerimaks ja kinnituseks nägin seinas auku, mille kaudu kiisud saavad oma ruumi minna, aga inimlaps sinna kuidagi ei mahu.

Ära minnes näen aknalaudadel paari kiisut sõbralikult järele vaatamas - "Külastage meid jälle! Me ootame!"

Ah jaa! Soovitan teha Nurri Kassikohviku kliendikaardi! Alati hea lihtne (loe: ka soodne!) läbi astuda!

Tänud nii meeldiva kohviku ja kohtumise eest!

*Professionaalne kretinism on oma ala tahtmatu ületähtsustamisega seotud nähtuste kompleks, kitsast erialalisest vaatest, oskustest, harjumustest ja elukutsest tulenev "vaimne kutsehaigus". Professionaalne kretinism võib olla ülemäärase spetsialiseerumise tulemus. (Vikipeedia)

11. nädal

Esimene tagasilöök.

Njah, kõik tunduski olevat kuidagi liiga lihtne ja minevat justkui "lepase reega" - miinused muudkui tulid ja tulid, vahel ehk isegi teenimatult...

Kuna kaal kukkus kenasti, jätsin toidupäeviku-pidamise hooletusse. Sõin harva ja siis ka vaid väikeseid koguseid, lootes ilmselt, et läheb veelgi paremini.

Olin ju ometi kuulnud varemgi (nii Kaalujälgijate-ajast, kui ka Tervisetoas), et päevaks ettenähtud kalorid tuleb ikka ilusti sisse süüa, et kehakaal saaks langeda ega läheks nö säästurežiimile...või enam-vähem midagi sellist. Minu päevased kalorikogused muutusid aga sedavõrd väikeseks, et süsteem läkski tuksi ja kaal jäi toppama...

Tulemuseks "nulliring", mille üle ma küll ei rõõmustanud (loe: olin lausa pettunud), sest omaarust olin ju olnud tubli ja vähe söönud. Ei teinud seda küll tahtlikult, aga ju ma siis pidin ikka ise sellesse ämbrisse astuma, veendumaks, et see "ammu-kuuldud-tõde" toimib ka minu peal... Öeldakse, et "tark õpib teiste vigadest..." - no eks ma olin sel korral siis see "teine". Aga sain oma õppetunni kätte.

Liana ja teised toredad kaaslased Tervisetoas julgustasid mind ikka sööma oma vajalikud kogused ilusti ära. Just selliste vahvate kaasvõitlejate edulood, nõuanded ja toetus on need, mis aitavad ja motiveerivad jätkama sel alustatud teel isegi siis, kui esineb n-ö "tagasilööke".

Omalt poolt lubasin jätkata toidupäeviku täitmist, vähemalt üritan.

ÜLEMAAILMNE LOOMADE PÄEV 4. OKTOOBER

Sel ajal, kui sõbrad käisid Haapsalus lastekodulastel külas (niuts - aga igale poole kahjuks ei saa...), olin mina Ülemaailmse Loomade Päeva Heategevusüritusel - kiisudele kodusid leidmas!
MTÜ Kass Ja Pojad
Uudis minutitel 08:57-11:20
http://tallinnatv.eu/index.php/home/news_story/17382